Kas rahvastikuregistri kanne on absoluutne tõend sugulusest, või võib tegelik elu olla registriandmetest erinev? Selle küsimusega seisis silmitsi Riigikohtu tsiviilkolleegium lahendades pärimisõiguse kaasust, kus mängus olid keerulised perekondlikud seosed ja ajaloolised asjaolud.

Kui vanemad lähevad lahku, tekib sageli küsimus, kuidas peaksid lapsed edaspidi vanematega suhtlema. Riigikohus käsitles enda lahendis olukorda, kus lapsevanemad ei jõudnud kokkuleppele lastega suhtlemise korras ning kohtud pidid seetõttu otsustama, mis on laste jaoks parim lahendus.

Näide päriselust: Pärast ema surma jäi Annale (nimi muudetud) pärandina Tallinnas asuv kolmetoaline korter, maatükk Harjumaal ja koguni 30 000 euro suurune hoius. Anna oli veendunud, et ema oli kogu elu olnud rahaliselt tubli ja kohusetundlik — kõik viitas sellele, et tegemist on kindlalt plussis pärandiga.

Ta võttis pärandi vastu ega pidanud vajalikuks inventuuri nõuda.

Kuus kuud hiljem esitas endine äripartner kohtusse hagi: väidetavalt oli Anna ema andnud äritegevuse tagatiseks isikliku käenduse suuruses 250 000 eurot. Käendusest polnud Anna midagi kuulnud ja ema ei olnud seda ka maininud.

Kuna Anna ei olnud inventuuri nõudnud ega täitnud seadusest tulenevat kolme kuu tähtaja tingimust, vastutas ta nüüd isiklikult kogu selle võla eest. Ema korter ja maatükk ei katnud pooltki sellest summast.

Kui Anna oleks lasknud teha pärandvara inventuuri, oleks ta võinud keelduda selle kohustuse täitmisest oma isikliku vara arvelt — või oleks ta lihtsalt pärandist loobunud.

Paljud ei tea, et pärandaja kohustused lähevad pärijale üle täies ulatuses — ka siis, kui kohustusi pole ametlikult kuskil kirjas. Pärimisseadus aga pakub võimaluse piirata oma vastutust — selleks tuleb taotleda pärandvara inventuuri.

Eestkoste seadmisega puutuvad paljud kokku ootamatult – kui peres juhtub õnnetus, vanemad kaovad lapse elust, või täiskasvanu ei tule enam oma eluga toime. Eestkoste ei ole pelgalt juriidiline konstruktsioon. See on mehhanism, millega riik ja kogukond tagavad abitus seisundis inimesele vajaliku kaitse. Järgnev postitus selgitab eestkoste määramise tingimusi ja põhimõtteid nii laste kui täisealiste puhul, toetudes Riigikohtu lahenditele ja elulistele näidetele.

Mida teha, kui lapse sünnitunnistusel seisab tühi koht isa nime kohal? Kas see on lihtsalt dokument või midagi enamat? Mõne lapse jaoks võib see tähendada, kas tal on õigus elatisele, toitjakaotuspensionile või isegi pärandile. Aga see võib tähendada ka õigust teada, kust ta pärineb ja kes tema vanemad on.

Selles postituses räägime isaduse tuvastamisest Eestis. Vaatame, mida ütleb seadus, millised on sinu võimalused ja kohustused, ning toome ka mõned elulised (väljamõeldud) näited, mis aitavad teemat paremini mõista.