Näide päriselust: Pärast ema surma jäi Annale (nimi muudetud) pärandina Tallinnas asuv kolmetoaline korter, maatükk Harjumaal ja koguni 30 000 euro suurune hoius. Anna oli veendunud, et ema oli kogu elu olnud rahaliselt tubli ja kohusetundlik — kõik viitas sellele, et tegemist on kindlalt plussis pärandiga.

Ta võttis pärandi vastu ega pidanud vajalikuks inventuuri nõuda.

Kuus kuud hiljem esitas endine äripartner kohtusse hagi: väidetavalt oli Anna ema andnud äritegevuse tagatiseks isikliku käenduse suuruses 250 000 eurot. Käendusest polnud Anna midagi kuulnud ja ema ei olnud seda ka maininud.

Kuna Anna ei olnud inventuuri nõudnud ega täitnud seadusest tulenevat kolme kuu tähtaja tingimust, vastutas ta nüüd isiklikult kogu selle võla eest. Ema korter ja maatükk ei katnud pooltki sellest summast.

Kui Anna oleks lasknud teha pärandvara inventuuri, oleks ta võinud keelduda selle kohustuse täitmisest oma isikliku vara arvelt — või oleks ta lihtsalt pärandist loobunud.

Paljud ei tea, et pärandaja kohustused lähevad pärijale üle täies ulatuses — ka siis, kui kohustusi pole ametlikult kuskil kirjas. Pärimisseadus aga pakub võimaluse piirata oma vastutust — selleks tuleb taotleda pärandvara inventuuri.

Eestkoste seadmisega puutuvad paljud kokku ootamatult – kui peres juhtub õnnetus, vanemad kaovad lapse elust, või täiskasvanu ei tule enam oma eluga toime. Eestkoste ei ole pelgalt juriidiline konstruktsioon. See on mehhanism, millega riik ja kogukond tagavad abitus seisundis inimesele vajaliku kaitse. Järgnev postitus selgitab eestkoste määramise tingimusi ja põhimõtteid nii laste kui täisealiste puhul, toetudes Riigikohtu lahenditele ja elulistele näidetele.

Mida teha, kui lapse sünnitunnistusel seisab tühi koht isa nime kohal? Kas see on lihtsalt dokument või midagi enamat? Mõne lapse jaoks võib see tähendada, kas tal on õigus elatisele, toitjakaotuspensionile või isegi pärandile. Aga see võib tähendada ka õigust teada, kust ta pärineb ja kes tema vanemad on.

Selles postituses räägime isaduse tuvastamisest Eestis. Vaatame, mida ütleb seadus, millised on sinu võimalused ja kohustused, ning toome ka mõned elulised (väljamõeldud) näited, mis aitavad teemat paremini mõista.

Pärimiskõlbmatus on pärimisõiguses erandlik, kuid moraalselt väga oluline institutsioon. Selle kaudu välistatakse pärimisest isik, kelle käitumine pärandaja suhtes on olnud sedavõrd õigusvastane ja taunitav, et ühiskonna õiglustunde järgi ei peaks tal olema õigust pärandaja vara pärida. Kuigi Eesti kohtutes on pärimiskõlbmatust arutatud harva, toob kohtute praktika selle instituudi teravalt fookusesse. 

Riigikohtu otsus käsitles olukorda, mis võib esineda paljudes lahutusjärgsetes vaidlustes. Nimelt elas mees (nimetame teda Jüriks) aastaid edasi ühises majas, mille omanikeks olid mõlemad abikaasad. Naine (nimetame teda Mariks) aga lahkus majast pärast lahutust ja jätkas üksi eluasemelaenu maksete tasumist. Jüri majamüügi ettepanekuga ei nõustunud ja kasutas maja ainuisikuliselt ilma Marile selle eest mingit hüvitist (nn kasutuseelist) maksmata.