Eluline lugu: Kadi ja Tarmo lugu - Kadi ja Tarmo (muudetud nimed) olid abielus üle 15 aasta. Nende abielu algusaastatel ostsid nad ühiselt väikese suvila, mida Tarmo hakkas ümber ehitama. Mõni aasta hiljem ostis Kadi oma nimele Tallinna lähedal krundi, kus juba seisis vana maja. Kadi ja Tarmo sõlmisid notariaalse kokkuleppe, et see kinnistu jääb Kadi ainuomandiks.
Kuid praktikas toimus kõik koos – nad müüsid oma varasema vara, panid raha kokku ja ehitasid vana maja asemele uue kodu, kus elasid koos perega kuni lahutuseni. Lahutuse järel soovis Tarmo, et Kadi hüvitaks talle poole sellest summast, mis nad olid koos maja ehitusele kulutanud. Kadi keeldus, öeldes, et maja on tema lahusvara ja ta on ehituse rahastanud enda säästude ja vanemate rahaga.
Mis sai vaidluse tulemuseks?
Tarmo kaebas asja kohtusse, väites, et kuigi kinnistu on Kadi nimel, tehti majaehitus suuresti nende ühisrahade eest. Ta soovis, et Kadi maksaks talle poole tehtud kulutustest tagasi.
Maakohus ei rahuldanud Tarmo nõuet. Kohus leidis, et kuna kinnistu kuulus juba notariaalse kokkuleppega Kadi lahusvara hulka, ei saa seda jagada. Samuti leidis kohus, et Tarmo ei suutnud tõendada, et kulutused tehti ühisest varast. Kohtu hinnangul olid ehituseks kasutatud Kadi vanemate poolt kingitud summad ja hilisem laen, mille oli Kadi võtnud oma nimele.
Tarmo ei olnud otsusega rahul ja kaebas edasi ringkonnakohtusse.
Mida leidis Tallinna Ringkonnakohus?
Ringkonnakohus nõustus osaliselt Tarmoga. Kohus tõi esile, et kuigi kinnistu oli Kadi nimel ja lahusvara, on oluline uurida, kas sinna tehtud kulutused olid tehtud siiski abielu ajal ja ühisest rahast.
Kohus leidis, et maakohus ei olnud asja piisavalt uurinud – ei selgitanud, millised kulutused tehti ja millise raha arvelt, ega andnud Tarmole piisavat võimalust oma väiteid tõendada.
Näiteks jäi selgusetuks, kas maja ehituseks võetud laen oli tegelikult ainult Kadi vajadusteks või ka perekonna eluaseme parandamiseks. Samuti polnud piisavalt hinnatud seda, kas Kadi vanemate antud raha oli kingitus ainult Kadi isiklikuks otstarbeks või kasutati seda ühise pere kodu loomiseks.
Kuna need küsimused olid jäänud uurimata, otsustas ringkonnakohus, et maakohus peab asja selles osas uuesti läbi vaatama.
Milles oli vaidluse tuum?
Vaidlus ei käinud mitte kinnistu omandi üle – see oli selgelt Kadi lahusvara. Küsimus oli selles, kas kinnistule ehitatud uue maja rajamiseks tehtud kulutused olid tehtud abielu ajal ühisest varast. Kui jah, siis on ka õiglane, et pool sellest väärtusest tuleb pärast abielu lõppu teisele poolele hüvitada.
Tarmo väitis, et:
- maja ehituseks kasutati ka nende varasema kinnistu müügist saadud raha;
- ta ise osales aktiivselt ehitustöödes;
- nende ühine raha läks ehitusmaterjalide ja tööjõu peale.
Kadi vastas, et:
- tema vanemad kinkisid suure summa raha just selleks, et ta saaks kinnistu osta ja maja ehitada;
- ta võttis hiljem isikliku laenu ja maksis ehituse eest ise;
- Tarmo panus oli pigem marginaalne ja üldkulude katmine (nt maamaks) ei ole piisav alus hüvitise nõudmiseks.
Mida ütleb seadus selliste olukordade kohta?
Eesti perekonnaseadus näeb ette, et:
- Kui abielu ajal tehakse ühe abikaasa lahusvarale kulutusi ühise raha eest (nt kodu renoveerimine), siis võib teisel abikaasal tekkida hüvitisnõue.
- Kulutused peavad olema kasulikud (nt suurendavad kinnisvara väärtust) ja tehtud varaühisuse kestel.
- Seda tuleb tõendada: millal ja millele raha kulus, mis raha arvelt, ning kui palju kasvas kinnistu väärtus.
Kui need asjaolud on tõendatud, siis võib kohus mõista välja hüvitise, et teise abikaasa panus saaks õiglaselt arvesse võetud.
Mida Kadi ja Tarmo loost õppida?
- Notariaalsed kokkulepped on siduvad
Kui tehakse notariaalne kokkulepe, et vara kuulub ainult ühele abikaasale, siis seda ei saa hiljem lihtsalt vaidlustada. Samas ei välista see õigust nõuda hüvitist, kui teise abikaasa panus kinnisvarasse on olnud märkimisväärne. - Iga panustatud euro tuleb tõendada
Kui soovid abielu lõppedes oma tehtud panuse eest kompensatsiooni, pead olema valmis näitama konkreetseid arveid, ülekandeid ja isegi tunnistajaid, kes saavad kinnitada, mida ja kui palju sa andsid või tegid. - Õigus pole alati kiire
Kohtuvaidlus võib minna edasi ringkonnakohtusse ja tagasi maakohtusse. Kui asjad jäävad ebamääraseks, võib lõpliku selguseni jõudmine võtta aastaid.
Kokkuvõte
Kadi ja Tarmo juhtum näitab, kui keeruliseks võivad minna abielujärgsed vara jagamise vaidlused, kui puudub selge arusaam, mis on kelle panus ja kellele mis kuulub. Ka siis, kui üks kinnistu on ametlikult ainult ühe abikaasa nimel, ei tähenda see, et teine pool ei või nõuda kompensatsiooni tehtud investeeringute eest.
Oluline on:
- teha ühisvara jagamises selged kokkulepped;
- hoida alles kõik tõendid;
- mõelda juba abielu jooksul, kuidas varasid hallatakse ja dokumenteeritakse.
Kui oled sarnases olukorras, võib aidata olukorda lahendada konsultatsioon advokaadiga - see ennetab hilisemaid vaidluseid.