Lapsega reisimine

LAPSEGA REISIMINE

Lapsega reisimine võib olla rikastav kogemus, kuid samas kaasneb sellega ka teatud juriidilisi ja praktilisi kohustusi, eriti juhul, kui vanemad ei ela koos või kui reis toimub välisriiki. Eesti seadused on sätestanud selged juhised lapsega reisimiseks, et kaitsta lapse õigusi ja huve.

1.     Reisimine Eestis

Eestis reisimisel ei ole lapsele seadusest tulenevaid piiranguid, kui laps viibib vanema või seadusliku hooldaja hooldusõiguse all. Kui hooldusõigus on jagatud mõlema vanema vahel, on soovitatav reisi kavandamisel üksteisega suhelda, et vältida arusaamatusi.

2.  Reisimine välisriiki

Koos lapsega välisriiki reisimine on seotud täiendavate nõuetega, eriti kui vanemad elavad lahus ja hooldusõigus on jagatud (vt ka välisministeeriumi Reisi Targalt lehelt). Seadus sätestab, et laps võib Eestist väljaspool reisida ainult mõlema vanema nõusolekul, kui mõlemal on lapse suhtes hooldusõigus.

Olulised reeglid lapsega välismaale reisimisel

1.  Nõusolek teiselt vanemalt

Kui üks vanem plaanib lapsega reisida, peab teine vanem andma selleks kirjaliku nõusoleku. Nõusoleku vorm (lihtkirjalik, notariaalne) ei ole seadusega rangelt määratud, kuid välismaale reisides tasub uurida ka külastatava riigi nõudmisi (nii nõusoleku sisu, vormi kui ka täiendavate dokumentide osas). Nõusoleku näidise leiate siit: lapsega_reisimise_nousoleku_naidisvorm.pdf.

Suguluse tõendamiseks on mõistlik kaasa võtta lapse sünnitõend või rahvastikuregistri ingliskeelne paberväljavõte, millelt on näha mõlema hooldusõigusega lapsevanema andmed, mida saab kasutada ka sünnitõendi asemel. Väljavõtet saab kasutada ka sünnitõendi asemel, kui ühel vanematest on lapsega erinev perekonnanimi.

2.  Kohtuvaidlused ja hooldusõiguse piirangud

Kui vanemate vahel on hooldusõiguse jagamise vaidlusi, võib kohus keelata lapsega reisimise või määrata, et laps ei tohi lahkuda riigist ilma kohtu loata.

3.  Piiriületuse dokumendid

Piiri ületamisel peab lapsel olema kehtiv reisidokument (pass või ID-kaart) ja vajadusel viisa. Soovitatav on kanda kaasas ka sünnitõendit või muud dokumenti, mis tõendab lapse ja vanema omavahelist seost.

Mida teha, kui teine vanem ei anna nõusolekut?

Kui teine vanem keeldub lapsega välismaale reisimiseks nõusolekut andmast ja puudub põhjendatud alus, võib reisiv vanem pöörduda kohtu poole. Kohus otsustab, kas reisimine on lapse huvides ja kas vanema nõusoleku asendamine on õigustatud.

1.     Millega arvestada kohtu poole pöördumisel

• Esitada tõendid, miks reisimine on lapse huvides (nt pere külastus, hariduslik või tervislik eesmärk).
• Kohtumenetluse lahendamine võib võtta aega, seega on oluline algatada protsess piisava ajavaruga.

Soovitused lapsega reisimiseks

1.     Suhtlus ja planeerimine

Kui vanemad elavad eraldi, on oluline jagada reisiplaane teise vanemaga varakult, et ennetada arusaamatusi.

2.     Kirjalikud kokkulepped

Reisiga seotud kokkulepped võiksid soovitatavalt olla kirjalikult fikseeritud, et vältida hilisemaid vaidlusi.

3.     Sihtriigi nõuded

Mõned riigid võivad nõuda lisadokumente, näiteks vanema notariaalselt kinnitatud luba või kohtulahendit, mis kinnitab hooldusõigust.

4.     Reisikindlustus

Lapse turvalisuse tagamiseks on soovitatav teha reisikindlustus, mis katab võimalikud tervishoiu- või muud hädaolukorra kulud.

Reisimine erakorralistes olukordades

Kui lapsel on tervislikke või muid erivajadusi, tuleks kaasa võtta kõik vajalikud dokumendid, näiteks arstlikud tõendid, ravimid ja sihtriigis vajalikud kontaktandmed. Samuti on oluline veenduda, et kõik lapsele vajalikud teenused oleksid reisil kättesaadavad.

Kokkuvõte

Lapsega reisimisel on oluline järgida seadusandlust ja hoida lapse heaolu alati esikohal. Suhtlus vanemate vahel, õiged dokumendid ja põhjalik ettevalmistus tagavad sujuva ja turvalise reisi. Kui reisimisega kaasnevad lahkhelid, tuleb vastavad olukorrad lahendada lapse huvidest lähtudes seaduses sätestatud võimalustel.