Mida teha, kui lapse sünnitunnistusel seisab tühi koht isa nime kohal? Kas see on lihtsalt dokument või midagi enamat? Mõne lapse jaoks võib see tähendada, kas tal on õigus elatisele, toitjakaotuspensionile või isegi pärandile. Aga see võib tähendada ka õigust teada, kust ta pärineb ja kes tema vanemad on.
Selles postituses räägime isaduse tuvastamisest Eestis. Vaatame, mida ütleb seadus, millised on sinu võimalused ja kohustused, ning toome ka mõned elulised (väljamõeldud) näited, mis aitavad teemat paremini mõista.
1. Väljamõeldud näide: Kadri ja tema poeg Markus
Kadri kasvatas oma poega Markust üksinda. Poja isa, Tarmo, kadus pildilt kohe pärast rasedusest teada saamist. Markusel ei olnud sünnitunnistusel isa nime. Aastaid hiljem haigestus Markus raskelt ja selgus, et üheks vajalikuks geneetiliseks uuringuks oleks vaja teada isa päritolu. Kadri otsustas pöörduda kohtusse isaduse tuvastamiseks.
See on näide sellest, miks isaduse tuvastamine ei ole pelgalt „formaalne asi“ – see võib olla oluline ka lapse tervise või identiteedi seisukohalt.
2. Kes on lapse isa seaduse järgi?
Perekonnaseaduse järgi loetakse lapse isaks mees, kes:
- oli lapse emaga abielus lapse sündimise ajal,
- võttis lapse isana omaks ja ema andis nõusoleku,
- või kelle isaduse on tuvastanud kohus.
Kui ükski neist ei kehti, tuleb isadus tuvastada kohtus.
3. Kui kõik osapooled on nõus: isaduse omaksvõtt
Kui lapse ema ja väidetav isa on ühel meelel, saab isaduse omaks võtta perekonnaseisuametis. Selleks peavad mõlemad andma isikliku ja tingimusteta nõusoleku. Seda saab teha sünni registreerimisel või hiljem.
Väljamõeldud näide: Janek ja Liisa
Janek ja Liisa ei olnud abielus, kuid said ühise lapse. Janek oli alguses kahtlev, kuid hiljem tunnistas lapse omaks. Mõlemad läksid koos perekonnaseisuametisse ja esitasid avalduse. Laps sai isa perekonnanime.
4. Kui üks osapool ei ole nõus: kohtumenetlus
Kui isaduse osas puudub kokkulepe – näiteks ema ei anna nõusolekut või isa ei taha last omaks võtta –, tuleb pöörduda kohtusse.
Kohtumenetluses saab isadust tuvastada:
- lapse ema või lapse enda hagiga mehe vastu;
- mehe hagiga lapse vastu;
- surnud isiku puhul hagita menetluses.
Väljamõeldud näide: Mari ja tema kadunud elukaaslane
Mari sai lapse mehega, kes suri enne lapse sündi. Ta ei jõudnud isadust vormistada. Sotsiaalkindlustusametist öeldi, et laps ei saa toitjakaotuspensioni, kui isa pole rahvastikuregistris. Mari esitas kohtule avalduse isaduse tuvastamiseks hagita menetluses. DNA-proov võeti surnud isa vanematelt ja ekspertiis kinnitas isadust.
5. DNA-analüüs: kuidas see käib?
DNA-test on kõige kindlam viis isaduse selgitamiseks. Selle võib määrata kohus või teha kokkuleppel ekspertiisiasutuses. Proovid võetakse süljeproovidena. Testi hind on umbes 70 eurot inimese kohta.
NB! Kõik peavad olema nõus:
salaja tehtud teste Eesti ekspertiisiasutused ei aktsepteeri.
6. Mis saab, kui isadus on juba vale inimese nimele kantud?
Väljamõeldud näide: Kertu ja eksabikaasa Madis
Kertu sai lapse pärast abielu lahutust. Kuna ta oli siiski veel formaalselt Madisega abielus lapse sünni ajal, kanti Madis automaatselt isana registrisse. Tegelik isa oli hoopis Taavi. Isaduse hilisemaks tuvastamiseks tuli esmalt Madise isadus kohtus vaidlustada ja alles seejärel sai Taavi esitada hagi oma isaduse tuvastamiseks.
Riigikohtu praktika kinnitab: enne, kui saad teise mehe isadust tuvastada, pead edukalt vaidlustama vale mehe isaduse (vt 3-2-1-111-12).
7. Lapsendamine ja bioloogiline isa: kas lapsel saab olla rohkem kui kaks vanemat?
Ei saa. Riigikohtu otsuse järgi ei või lapsel olla korraga rohkem kui kaks vanemat (vt 2-21-7200). Kui laps on lapsendatud ja tal on juba kaks vanemat, ei saa hiljem tuvastatud bioloogiline isa nõuda hooldusõigust. Ta võib taotleda suhtlusõigust, kuid mitte enamat.
8. Elatis ja isaduse tuvastamine
Kui isadus on tuvastatud, võib laps esitada elatisenõude. Kuid:
- elatist saab nõuda alates hagi esitamisest,
- tagasiulatuvalt maksimaalselt ühe aasta eest.
Kui isadus oli registris vale inimese nimele kantud, tuleb esmalt see kanne vaidlustada, enne kui saab elatist küsida õige isiku käest (vt 3-2-1-130-14).
Kokkuvõte ja praktilised soovitused
Isaduse tuvastamine puudutab palju enamat kui ainult lapse nime või peresuhet. See võib mõjutada õigust elatist nõuda, sotsiaaltoetusi, pärimisõigust, aga ka lapse identiteeti.
Mida teha?
- Uuri, kas lapse isa on kantud rahvastikuregistrisse.
- Kui ei ole ja vanemate vahel vaidlus puudub, saab vormista isaduse omaksvõtu.
- Kui kokkulepet saavutada ei õnnestu, pöördu kohtusse.
- Kui registris on isaks märgitud vale mees, tuleb see registrikanne esmalt vaidlustada ja siis saab registrisse kanda õige mehe.
Isaduse tuvastamine ei ole lihtne, aga see on sageli vajalik. Kui oled kahtleval seisukohal või vajad abi, tasub pöörduda perekonnaõigusele spetsialiseerunud juristi poole. Mida kiiremini tegutsed, seda kindlam on lapse tulevik.