Eluline lugu: Kadi ja Tarmo lugu - Kadi ja Tarmo (muudetud nimed) olid abielus üle 15 aasta. Nende abielu algusaastatel ostsid nad ühiselt väikese suvila, mida Tarmo hakkas ümber ehitama. Mõni aasta hiljem ostis Kadi oma nimele Tallinna lähedal krundi, kus juba seisis vana maja. Kadi ja Tarmo sõlmisid notariaalse kokkuleppe, et see kinnistu jääb Kadi ainuomandiks.

Kuid praktikas toimus kõik koos – nad müüsid oma varasema vara, panid raha kokku ja ehitasid vana maja asemele uue kodu, kus elasid koos perega kuni lahutuseni. Lahutuse järel soovis Tarmo, et Kadi hüvitaks talle poole sellest summast, mis nad olid koos maja ehitusele kulutanud. Kadi keeldus, öeldes, et maja on tema lahusvara ja ta on ehituse rahastanud enda säästude ja vanemate rahaga.

Riigikohtu otsus käsitles olukorda, mis võib esineda paljudes lahutusjärgsetes vaidlustes. Nimelt elas mees (nimetame teda Jüriks) aastaid edasi ühises majas, mille omanikeks olid mõlemad abikaasad. Naine (nimetame teda Mariks) aga lahkus majast pärast lahutust ja jätkas üksi eluasemelaenu maksete tasumist. Jüri majamüügi ettepanekuga ei nõustunud ja kasutas maja ainuisikuliselt ilma Marile selle eest mingit hüvitist (nn kasutuseelist) maksmata.