Lapsendamine

LAPSENDAMINE

Lapsendamine on oluline õiguslik protsess, mille käigus lapse ja lapsendaja vahel luuakse vanema ja lapse õigussuhe. Eestis on lapsendamist reguleeritud seadustega, mis tagavad nii lapse kui ka lapsendajate õiguste ja huvide kaitse. Lapsendada saab ainult alaealist last, kelle vanemad on surnud või kelle vanematelt on hooldusõigus täielikult ära võetud või kelle vanemad on andnud nõusoleku lapsendamiseks. Vähemalt 10-aastast last võib lapsendada tema nõusolekul.

Mis on lapsendamine?

Lapsendamine on õiguslik toiming, millega lapsendaja saab lapse vanema õigused ja kohustused, sealhulgas hooldusõiguse ja ülalpidamiskohustuse.

Kellel on õigus lapsendada?

Lapsendajaks võib Eestis saada isik, kes vastab järgmistele tingimustele:

1. On vähemalt 25-aastane (erandina võib lapsendada ka 18-aastane, kui lapsendatakse abikaasa või registreeritud elukaaslase laps või lapsendamiseks esineb muu mõjuv põhjus).
2. On vaimselt ja füüsiliselt sobiv lapse kasvatamiseks.
3. Omab stabiilset elukeskkonda ja piisavat sissetulekut lapse kasvatamiseks.
4. Ei ole karistatud lapse vastu suunatud kuritegude eest.

Kes võivad lapsendada?

• Üksikvanem
• Abikaasad koos (kui lapsendajad on abielus).
• Lapse vanema abikaasa (kui lapsendatakse abikaasa laps)

Lapsendamise protsess

Tagamaks, et lapsendamine on lapse huvides, hõlmab lapsendamise protsess mitmeid etappe:

1.     Avalduse esitamine

Lapsendada soovija esitab avalduse Sotsiaalkindlustusametile.

2.     Hindamisprotsess

Lastekaitsetöötaja hindab lapsendada soovija elutingimusi, tausta ja valmisolekut lapse kasvatamiseks.

3.     Lapse nõusolek

Kui laps on piisavalt vana (vähemalt 10-aastane), peab ta andma lapsendamiseks oma nõusoleku.

4.     Vanemate nõusolek

Kui bioloogilised vanemad on elus ja ei ole hooldusõigust kaotanud, on vaja nende nõusolekut.

5.     Kohtuotsus

Kohus otsustab, kas lapsendamine on lapse huvides. Otsuse tegemisel arvestatakse kõiki tõendeid, ekspertarvamusi ja lapse heaolu.

Millal ei ole vanemate nõusolekut vaja?

Vanemate nõusolek ei ole vajalik, kui:

• Vanematelt on hooldusõigus täielikult ära võetud.
• Vanemate viibimiskoht on kestvalt teadmata.
• Vanemad on kestvalt võimetud avaldust esitama.

Lapse huvid on esikohal

Lapsendamise otsused tehakse alati lapse parimaid huve silmas pidades. Kohus ja lastekaitsetöötajad kaaluvad, kas lapsendamine pakub lapsele stabiilse, armastava ja toetava kodu. Samuti hinnatakse lapsendaja valmisolekut ja võimekust täita vanemlikke kohustusi.

Lapsendamise mõjud lapse õigustele

Lapsendamisega kaasnevad järgmised õiguslikud tagajärjed:

1. Laps võtab lapsendaja perekonnanime.
2. Laps saab lapsendajaga samad õigused ja kohustused nagu bioloogilise vanemaga, sealhulgas pärimisõiguse.

Lapse õigussuhe bioloogiliste vanematega ja nende sugulastega lõpeb, välja arvatud juhul, kui lapsendatakse surnud abikaasa või registreeritud elukaaslase, kellele kuulus enne surma lapse hooldusõigus, laps. Kui lapsendajad on lapse teise või kolmanda astme sugulased või hõimlased, siis lõpeb ainult sugulussuhe, mis lapsel on oma vanemate suhtes.

Saladus ja konfidentsiaalsus

Lapsendamisega seotud teave on konfidentsiaalne. Lapsendamist puudutavat infot saavad ainult lapse ja lapsendajaga seotud osapooled ning lastekaitsetöötajad. Täiskasvanuks saades on lapsel õigus saada teavet oma bioloogiliste vanemate kohta, kui ta seda soovib.

Rahvusvaheline lapsendamine

Eestis on võimalik lapsendada ka välisriigist pärit lapsi, kuid protsess on keerulisem ning eeldab täiendavate rahvusvaheliste reeglite ja lepingute järgimist. Samuti tuleb järgida sihtriigi nõudeid ja saada sealne luba lapsendamiseks.

Kokkuvõte