Riigikohtu otsus käsitles olukorda, mis võib esineda paljudes lahutusjärgsetes vaidlustes. Nimelt elas mees (nimetame teda Jüriks) aastaid edasi ühises majas, mille omanikeks olid mõlemad abikaasad. Naine (nimetame teda Mariks) aga lahkus majast pärast lahutust ja jätkas üksi eluasemelaenu maksete tasumist. Jüri majamüügi ettepanekuga ei nõustunud ja kasutas maja ainuisikuliselt ilma Marile selle eest mingit hüvitist (nn kasutuseelist) maksmata.
Ühisvara jagamine ja selle probleemid
Mari esitas kohtule nõude ühisvara, sealhulgas maja, jagamiseks. Ta nõudis, et maja müüdaks avalikul enampakkumisel, kuna kokkulepet Jüriga saavutada ei õnnestunud. Samuti nõudis Mari, et Jüri hüvitaks poole tema tasutud laenumaksetest ja maksaks kasutuseelise hüvitist, sest mees elas majas tasuta, kasutades sisuliselt ka Mari omandiosa.
Jüri vaidles Mari nõuetele vastu, väites, et majas elamine oli õigustatud, sest see oli tema kodu, ning Mari poolt laenumaksete tasumine oli poolte varasem kokkulepe.
Kohtu seisukoht: laenumaksed ja kasutuseelised
Riigikohus selgitas, et laenumaksed, mida Mari tasus pärast abielu lõppemist, olid tehtud tema enda lahusvara arvelt. Kuna tegemist oli ühise kohustusega, oli Maril õigus nõuda Jürilt nende maksete pooles ulatuses hüvitamist, sest pooled ei olnud tõendanud kokkulepet, mille kohaselt pidanuks Mari üksi vastutama laenukohustuse eest.
Teiseks selgitas Riigikohus, et olukorras, kus üks ühisomanik kasutab vara ainuisikuliselt ja ei võimalda teisel omanikul vara kasutada ega saa selle eest mingit hüvitist, on õigustatud nõuda kasutuseelise hüvitamist. Kohus rõhutas, et kasutuseelise hüvitamise nõue ei teki automaatselt, vaid nõuab tõendamist, et teine osapool ei saanud oma õigusi realiseerida.
Perekonnaõiguslike nõuete aegumine
Riigikohus märkis lisaks, et nii
laenumaksete kui kasutuseelise nõuded on perekonnaõiguslikud ja aeguvad alles
30 aasta jooksul. See tähendab, et isegi kui nõuded esitatakse aastaid pärast
lahutust, võivad need olla endiselt põhjendatud.
Kokkuvõte ja õppetund
Käsitletud Riigikohtu lahend annab selge sõnumi: kui üks abikaasa kasutab ühisvara ainuisikuliselt, tuleb tal arvestada teise abikaasa õigustega ning vajadusel maksta kasutuseelise hüvitist. Samuti tuleb olla valmis hüvitama teise abikaasa tehtud kulutusi, kui puudub selge kokkulepe kulude jagamise kohta. Kohtumenetluses on oluline kõiki nõudeid ja asjaolusid selgelt tõendada ning menetlusreegleid hoolikalt järgida, et vältida vaidluse venimist ja kulude suurenemist.