Isaduse tuvastamine ja vaidlustamine

ISADUSE TUVASTAMINE JA VAIDLUSTAMINE

Isaduse küsimused on olulised nii lapse kui ka vanemate jaoks, kuna need mõjutavad lapse õigust saada ülalpidamist, pärida ja luua emotsionaalseid sidemeid oma vanematega. Eesti seadusandlus annab selged juhised isaduse tuvastamiseks ja vaidlustamiseks, tagades, et lapse õigused ja huvid on alati kaitstud.

Mis on isaduse tuvastamine?

Isaduse tuvastamine on protsess, mille käigus määratakse kindlaks lapse bioloogiline isa, kui isadus ei ole selge või on vaidlustatud.

Kuidas toimub isaduse tuvastamine?

1.     Isaduse tunnustamine vabatahtlikult

Kui lapse ema ja isa on ühel meelel, saab isa isaduse vabatahtlikult avalduse alusel omaks võtta juba lapse sünni registreerimisel või hiljem.

2.     Kohtumenetlus

Kui isa ei tunnista isadust või kui ema ei anna nõusolekut isaduse omaksvõtuks, tuleb isaduse tuvastamiseks pöörduda kohtu poole. Kohtumenetluse käigus võib kasutada tõendina DNA-testi, mis annab lõpliku selguse bioloogilise isaduse kohta.

3.     Lapse seisukoht

Kui laps on piisavalt vana ja küps, võidakse kohtumenetluse käigus arvesse võtta ka tema arvamust.

Isaduse tuvastamise algatab tavaliselt:

  • lapse ema;
  • lapse isa;
  • laps ise (kui ta on piisavalt vana, et menetlust algatada);
  • lastekaitsetöötaja, kui see on lapse huvides.

Isaduse vaidlustamine

Isaduse vaidlustamine on protsess, mille käigus tõendatakse, et isaduse tunnustamine või eeldamine ei vasta tegelikkusele. Näiteks võib see juhtuda, kui isaks märgitud isik ei ole tegelikult lapse bioloogiline isa.

Millal saab isadust vaidlustada?

Isadust saab vaidlustada järgmistel juhtudel:

  1. Kui isaks registreeritud isik esitab tõendeid, mis kinnitavad, et ta ei ole lapse bioloogiline isa.
  2. Kui lapse ema või laps leiab, et isaks märgitud isik ei ole bioloogiline isa.
  3. Kui selgub, et isaduse tunnustamine toimus valeandmete alusel või sundolukorras.

Isaduse vaidlustamiseks seaduses kehtestatud tähtajad

Ühe aasta jooksul lapse sünnist saab isaduse vaidlustada mees, kes soovib enda isaduse tuvastamist selle mehe asemel, kelle isadus on eelnevalt kindlaks tehtud emaga abielu tõttu või kes on isaduse omaks võtnud. Hiljem saab isadust vaidlustada üksnes lapse eeldatava isa ja ema nõusolekul.

Laps saab isadust vaidlustada, kui ta on saanud täisealiseks, kuid peab seda tegema teatud aja jooksul pärast täisealiseks saamist.

Erandkorras saab isadust vaidlustada ka hiljem ehk ühe aasta jooksul alates vaidlustamise aluseks olevate asjaolude ilmsiks tulemist.

DNA-test ja muud tõendid

DNA-test on kõige kindlam viis isaduse tuvastamiseks või vaidlustamiseks. Kui kohus määrab DNA-testi, on kõik osapooled kohustatud testi tegema. Lisaks võib kohus arvesse võtta muid tõendeid, näiteks tunnistajate ütlusi või dokumente.

Mis juhtub, kui isadus on tuvastatud või vaidlustatud?

1.     Isaduse tuvastamine

Kui isadus on tuvastatud, saab laps isalt õiguse oma ülalpidamisele, pärimisõiguse ja kõik muud seadusest tulenevad õigused. Samuti tekib isal kohustus lapse eest hoolitseda.

2.     Isaduse tühistamine

Kui isadus on vaidlustatud ja kohtulahendiga tühistatud, kaotab isaks märgitud isik lapse suhtes kõik seaduslikud õigused ja kohustused. Samuti tekivad lapsele uued õigussuhted oma tegeliku bioloogilise isaga, kui see on tuvastatud.

Lapse parimad huvid

Isaduse tuvastamise ja vaidlustamise menetlused lähtuvad alati lapse parimatest huvidest. Kohtumenetluse käigus hinnatakse, milline otsus tagab lapse heaolu, stabiilsuse ja õiguste kaitse.

Erimeetmed ja piirangud

  • Kui isaduse tuvastamine või vaidlustamine võib kahjustada lapse vaimset või emotsionaalset tervist, võib kohus määrata täiendava ekspertiisi või lükata otsuse tegemise edasi.
  • Kui isaks määratud isik keeldub DNA-testi tegemisest, võib kohus teha isaduse tuvastamise otsuse muude tõendite alusel.

Kokkuvõte

Isaduse tuvastamine ja vaidlustamine on olulised õigusküsimused, mis mõjutavad lapse õigusi ja heaolu. Seadus annab võimaluse lahendada vaidlused õiglaselt ja tõenditele tuginedes, tagades lapsele stabiilse ja toetava pereelu. Kui isadusega seotud küsimustes tekib keerukusi, on soovitatav pöörduda juristi või lastekaitsetöötaja poole.