1. Mis on ahistav jälitamine?

Ahistav jälitamine on korduv, soovimatu kontakt, mille eesmärgiks või tagajärjeks on ohvri hirmutamine, alandamine või muu oluline häirimine. Selle all mõistetakse muu hulgas:

• korduvalt sõnumite saatmist (sh e-kirjad, SMSid, sotsiaalmeedia);
• inimese jälgimist või tema asukohtades ilmumist;
• kolmandate isikute kaudu kontakti otsimist;
• ohvri üle info kogumist ja selle levitamist;
• varjatud jälgimisseadmete kasutamist.

Oluline on, et kontakt oleks tahtest olenematu ja häiriv.

Karistusseadustiku § 157³ lg 1 sätestab: "Teise isikuga korduva või järjepideva kontakti otsimise, tema jälgimise või muul viisil teise isiku tahte vastaselt tema eraellu sekkumise eest, kui selle eesmärk või tagajärg on teise isiku hirmutamine, alandamine või muul viisil oluliselt häirimine, kui puudub KarS § 137 sätestatud süüteokoosseis, karistatakse rahalise karistuse või kuni üheaastase vangistusega."

Ahistava jälitamisega seoses on viimastel aastatel algatatud üle 1000 kriminaalasja, mille hulgas on olnud mitmeid kriminaalasju, kus ohvriteks on olnud avalikkusele tuntud isikud.

2. Mida peab kohus ahistavaks jälitamiseks? 

Ahistav jälitamine erineb lihtsalt soovimatust suhtlusest. Kohtud on välja töötanud kriteeriumid, mille alusel hinnata, kas tegu on karistatav ehk kas tegemist võib olla ahistava jälitamisega:

• kontakt on korduv või järjepidev;
• tegevus on teise isiku tahte vastane;
• kontaktide sisu või viis on oluliselt häiriv, hirmutav või alandav;
• eesmärk või tagajärg on ahistamine.

Näide, mis on ahistav jälitamine? - Tartu Ringkonnakohus, 15.11.2024, kriminaalasi nr 1-23-2950/39 Järgmine juhtum illustreerib hästi, mida tähendab karistusseadustiku § 157³ mõttes ahistav jälitamine. Pärast kooselu lõppu hakkas mees (Janar) korduvalt ja järjest enam sekkuma oma endise elukaaslase (Laura – muudetud nimi) eraellu, hoolimata sellest, et naine oli selgesõnaliselt – nii suuliselt kui kirjalikult – palunud kontaktide lõpetamist. Janar saatis Laura Facebook Messengeri kontole üle 80 solvava, alandava ja ähvardava sisuga sõnumi. Sõnumid sisaldasid rohkelt isiklikke rünnakuid, labasusi ja solvanguid, sealhulgas ka seksuaalse sisuga mõnitusi. Sõnumite sisu ulatus väidetest nagu „laps olgu hommi minu juures“, „siis saad oma jalgu segamatult laiali ajada“, „sa oskad oma jalgu ainult laiali ajada, muud sa teha ei oska. Ja seda 14 aastasest saati“; “ainult lambad mängivad sinuga kaasa. Mõtlevad inimesed on juba sinust eemaldunud ja naeravad su üle“, „xxxx linnuke, meeste lõbustaja“, „jooksik“, „väärtuseta naine“, „sa kõlbab ainult kaineks rooliks, söögi tegemiseks, koristamiseks ja panemiseks. Rohkem sa meeste silmis väärt ei ole“, „ma käitun seni nii nõmedalt kuni sa hakkad aru saama kelle ajusid sa nussima hakkasid“, „on sul siis hea mees kes on magatanud ka sõbrannat“, „madal“, „sulle sobivad ju kõik“, „pohhui keda pannud ja kas kirjutada oskab“, „Ha ha ha“, „Aju on kapsas ja pepu kõrvits“, „kuhu iga xxxxx vend ligi saab esimese ilusa sõna peale“; kuni ähvardusteni, et avalikustab Laura intiimseid fotosid. Seejuures ei olnud tegu üksikute impulsiivsete juhtumitega, vaid sõnumite saatmine toimus mitmete kuude vältel. Samal ajal kannatas Laura ärevuse ja unehäirete all ning vajas psühholoogilist abi. Kohtud leidsid, et Janaril puudus igasugune õigustus selliseks käitumiseks ning see ei olnud seotud nende ühise lapse kasvatamisega, nagu mees väitis. Tegemist oli teadliku katsega hirmutada ja alandada endist partnerit. Ringkonnakohus tunnistas mehe süüdi ahistavas jälitamises ja määras talle kolme kuu pikkuse vangistuse, mis jäeti tingimisi täitmisele pööramata ühe aasta katseajaga. Ahistav jälitamine ei tähenda üksikut ebaviisakat sõnumit, vaid tahtlikku, korduvat ja häirivat käitumist ohvri tahte vastaselt. Kui selline käitumine häirib igapäevaelu, tekitab hirmu või alandust, võib see viia kriminaalkaristuseni.

Riigikohtu kriminaalasjas nr 1-24-1235 arutati juhtumit, kus endine elukaaslane saatis lapse esindajale e-kirju, milles soovis kohtumist ja tegi halvustavaid väljendusi lapse ema kohta. Esimeses ja teises astmes mõisteti isik süüdi, kuid Riigikohus leidis, et tegemist ei olnud KarS § 157³ mõttes oluliselt häiriva kontaktiga. Pelk ärritus ja stress ei piisa kuriteo tuvastamiseks.

Seega: mitte iga vastik või pealetükkiv suhtlus ei ole ahistav jälitamine, kuid kui kontakt muutub püsivaks, eesmärgistatuks ja tekitab selget hirmu või kontrollitunde kaotust, on piir ületatud.

3. Mida peaks kannatanu tegema?

✔ Dokumenteerige kõik kontaktid: salvestage sõnumid, e-kirjad, sotsiaalmeedia postitused ja nende ajad. Tehke ekraanipilte.

✔ Kaevake politseile: esitades kuriteokaebuse, viidake KarS § 157³-le ja kirjeldage kõiki episoode. Kaebuses peaks sisalduma:

• kontaktide ajalugu,
• tunded ja tagajärjed (nt hirm, elukoha vahetus, töölt puudumine),
• varasemad katsed suhtlust katkestada.

✔ Nõudke ajutist või püsivat lähenemiskeeldu: see on kaitsemeede, mida kohus saab kohaldada, kui kontaktid on ohvri tahte vastased ja korduvalt toimunud. Kohus saab keelata:

• ohvrile lähenemise teatud raadiuses (nt 50 m);
• suhtlemise igal viisil;
• ohvri elukoha, töökoha või muu paiga lähedusse ilmumise.

Kui kahtlustus on esitatud, saab prokuratuur taotleda ajutist lähenemiskeeldu (KrMS § 141¹).

4. Kas ka teised inimesed võivad olla ohvrid?

Jah. Ahistav jälitamine võib olla suunatud ka ohvri lähedaste vastu: pereliikmed, uus partner, kolleegid. Seletuskirja järgi on ka see asjaolu, mis suurendab ohvri tunnet, et ta ei suuda olukorda kontrollida.

Seega, kui ekskaaslane saadab ähvardavaid sõnumeid ohvri sõpradele või ilmub lapse kooli juurde, võib samuti olla tegemist ahistava jälitamisega.

5. Mis juhtub ahistajaga?

Ahistava jälitamise eest saab karistada:

• rahalise karistuse või
• kuni üheaastase vangistusega

Lisaks saab kohus määrata lähenemiskeelu ka kriminaalasja raames, mis keelab süüdimõistetul ohvriga kontakti otsida.

Kui ohver esitab ka tsiviilhagi, võib ahistaja vastutada ka varalise ja mittevaralise kahju tekitamise eest. Nt kompensatsioon hirmu, elukoha vahetuse või ravikulude eest.

6. Miks see säte loodi?

KarS § 157³ loodi eesmärgiga rakendada Istanbuli konventsiooni art 34, mis nõuab, et riik kriminaliseeriks järjepideva hirmutava käitumise.

Senised sätted nagu ähvardamine (§ 120) või eraviisiline jälitustegevus (§ 137) ei katnud olukordi, kus ekskaaslane lihtsalt "ei jäta rahule", kuid ei riku otseselt vara ega tee otseseid tapmisähvardusi.

Sätte loomise ülesanne oli kaitsta isiku eraelu, autonoomiat ja kontrollitunnet.

7. Millal kohus ei loe tegu ahistavaks jälitamiseks?

Riigikohus on märkinud, et:

• ärritus ja stress ei pruugi olla "oluline häirimine";
• kontakt peab olema korduv (vähemalt kaks, aga pigem rohkem kordi);
• kontakt peab olema oluliselt häiriv ning intensiivsusega, mis võrdub hirmutamise või alandamisega.

Nt kui ekskaaslane saadab korra sõnumi, mille sisu on neutraalne, kuid võib tunduda sobimatu, ei pruugi tegu veel kvalifitseeruda ahistavaks jälitamiseks.

8. Kokkuvõte ja soovitused kannatanule

Kui keegi ei mõista sõna "ei" tähendust ja jätkab kontakti, mis tekitab sinus hirmu, ärevust või kontrolli kaotuse tunnet, on aeg tegutseda.

Soovitused:

• Kogu tõendid: salvesta sõnumid, tee ekraanipilte, kirjuta kuupäevad juurde.
• Esita kuriteoteade: viita KarS § 157³-le, esita kõik kogutud tõendid.
• Taotle lähenemiskeeldu: kas ajutist või alalist.
• Kui oled ohus, helista 112.
• Kaalu kahju hüvitamist: esita tsiviilhagi kriminaalasjas või eraldi.

Ahistav jälitamine ei ole lihtsalt tüütu eks – see on kriminaalkorras karistatav, igapäeva elu hävitav ja vajab kiiret sekkumist.