Näide päriselust: Pärast ema surma jäi Annale (nimi muudetud) pärandina Tallinnas asuv kolmetoaline korter, maatükk Harjumaal ja koguni 30 000 euro suurune hoius. Anna oli veendunud, et ema oli kogu elu olnud rahaliselt tubli ja kohusetundlik — kõik viitas sellele, et tegemist on kindlalt plussis pärandiga.
Ta võttis pärandi vastu ega pidanud vajalikuks inventuuri nõuda.
Kuus kuud hiljem esitas endine äripartner kohtusse hagi: väidetavalt oli Anna ema andnud äritegevuse tagatiseks isikliku käenduse suuruses 250 000 eurot. Käendusest polnud Anna midagi kuulnud ja ema ei olnud seda ka maininud.
Kuna Anna ei olnud inventuuri nõudnud ega täitnud seadusest tulenevat kolme kuu tähtaja tingimust, vastutas ta nüüd isiklikult kogu selle võla eest. Ema korter ja maatükk ei katnud pooltki sellest summast.
Kui Anna oleks lasknud teha pärandvara inventuuri, oleks ta võinud keelduda selle kohustuse täitmisest oma isikliku vara arvelt — või oleks ta lihtsalt pärandist loobunud.
Paljud ei tea, et pärandaja kohustused lähevad pärijale üle täies ulatuses — ka siis, kui kohustusi pole ametlikult kuskil kirjas. Pärimisseadus aga pakub võimaluse piirata oma vastutust — selleks tuleb taotleda pärandvara inventuuri.
Mis on pärandvara inventuur?
Pärandvara inventuur on juriidiline protseduur, mille käigus tehakse kindlaks kogu pärandaja vara ja kohustused. Seda viib läbi kohtutäitur, kelle määrab notar pärija avalduse alusel.
Inventuuri eesmärk on piirata pärija vastutust: kui inventuur on tehtud, vastutab pärija pärandaja võlgade eest ainult saadud pärandvara ulatuses (PärS § 143 lg 1). See tähendab, et pärija isikliku vara kallale ei saa minna isegi siis, kui pärandvarast ei piisa kõikide kohustuste täitmiseks.
Millal tasub inventuuri kaaluda?
Pärandi inventuuri võib ja tasub nõuda igal ajal, kuid eriti juhul, kui:
- Pärandajal võis olla võlgu, kuid kindlad andmed puuduvad;
- Pärandaja vara kohta on vähe infot, näiteks puudub juurdepääs tema kontole või dokumentidele;
- On teada mõned kohustused, kuid nende maht on teadmata;
- Võlausaldajad võivad nõuda raha, aga pole selge, millises ulatuses neil nõue on;
- Soovitakse välistada isiklik vastutus pärandaja kohustuste eest, kuid samas võtta pärand vastu.
Näide kohtupraktikast: Tartu Ringkonnakohus leidis, et kui pärijad ei esita inventuuri nõuet kolme kuu jooksul pärast seda, kui nad said teada võimalikust varade ebapiisavusest, vastutavad nad ka isiklikult (2-18-18709/41, p 8). Just seetõttu on oluline reageerida aegsasti.
Millal on inventuur kohustuslik?
Seaduse järgi tuleb inventuur teha kohustuslikult, kui pärijaks on piiratud teovõimega isik, kohalik omavalitsus või riik (PärS § 136).Kui pärija seaduslik esindaja ei nõua inventuuri, võib ta vastutada isiklikult selle eest, kui võlgu on rohkem kui vara.
Kuidas inventuuri nõuda ja mis siis juhtub?
Pärija peab esitama notarile kirjaliku taotluse inventuuri tegemiseks. Sellele järgneb järgmine protseduur:
- Notar määrab kohtutäituri inventuuri tegijaks (PärS § 138).
- Kohtutäitur teeb avaliku üleskutse Ametlikes Teadaannetes, et võlausaldajad esitaksid oma nõuded (PärS § 140).
- Esitatud ja teada olevad kohustused ning vara kantakse pärandvara nimekirja, mis edastatakse notarile (PärS § 141).
Oluline! Pärast inventuuri ei tohi pärija enam võlausaldajate nõudeid ise suvaliselt täita, vaid ainult vastavalt seaduses toodud täitmiskorrale (PärS § 142).
Millal ei ole inventuurist kasu?
Pärandvara inventuur ei vabasta vastutusest, kui:
- Pärija jätab pahatahtlikult midagi välja või varjab kohustusi (PärS § 144).
- Nõue on tagatud pandi või eelmärkega, mille tähtajad on möödunud (PärS § 134 lg 3).
- Inventuuri järel täidetakse kohustusi vales järjekorras — see võib kaasa tuua isikliku vastutuse ülejäänud võlausaldajate ees (PärS § 142 lg 4).
Mida näitab kohtupraktika?
Ringkonnakohtu lahend 2-20-6429 (05.02.2021)
See lahend käsitles olukorda, kus pärija oli saanud pärandvara koos võimaliku elatisvõlgnevusega. Pärija vaidlustas kohtutäituri otsuse, leides, et võlg oli kas makstud või ajatatud. Ta viitas, et täitmisel olevat nõuet ei esitatud inventuuri käigus üleskutsemenetluses, mistõttu ei tohiks nõuet enam täita. Kohus leidis, et kuigi nõue jäi inventuuri nimekirjast välja, oli kohtutäitur selle siiski tähtaegselt esitanud, ja pärija ei vabanenud kohustusest.
Kohus rõhutas: inventuur ei tähenda, et pärandvara hulka kuuluvat kohustust ei pea täitma, vaid see määrab ainult, millise vara arvelt see kohustus täidetakse. Kui nõue esitati õigel ajal, kuid jäi ekslikult nimekirjast välja, siis pärija siiski vastutab — ent ainult pärandvara ulatuses.
Kas inventuur kaitseb ka vaidluste eest?
Jah, osaliselt. Kui inventuur on tehtud ja võlausaldaja ei esita oma nõuet õigeaegselt üleskutsemenetluses, vastutab pärija selle nõude täitmise eest ainult ulatuses, mil ta on pärandvara arvel rikastunud (PärS § 143 lg 3).
Samuti ei saa pärandaja võlausaldajad pöörduda pärija isikliku vara kallale, kui kõik seaduses ettenähtud toimingud on õigesti tehtud.
Millal on juba liiga hilja?
Pärija peab inventuuri nõude esitama:
- enne pärandi vastuvõtmist, või
- kolme kuu jooksul pärast seda, kui sai teada, et pärandvarast ei piisa kohustuste katmiseks (PärS § 137 lg 2).
Kui pärija hilineb, vastutab ta isiklikult.
Kokkuvõte: kas ja millal tasub pärandvara inventuur ette võtta?
Küsimus |
Vastus |
Kahtled kas pärandajal oli võlgu? |
Tee inventuur |
Ei tea täpset vara koosseisu? |
Tee inventuur |
Soovid kaitsta oma vara? |
Tee inventuur |
Inventuur tehtud, aga nõue esitati hiljem? |
Vastutad ainult selle ulatuses, mil oled pärandvaraga rikastunud |
Tahad pärandit turvaliselt vastu võtta? |
Inventuur aitab vältida ebameeldivaid üllatusi |
Soovitus advokaadilt
Pärandvara inventuur pole ainult „rikaste probleem“. See on sageli ainus viis, kuidas tavaline inimene saab end kaitsta võlausaldajate ja täitemenetluste eest, kui lahkunul olid probleemid või ebaselged rahalised suhted. Investeerige aega ja küsige nõu.