Registreeritud kooselu

Registreeritud kooselu on seaduslikult tunnustatud kooseluvorm, mis annab partneritele registreeritud elukaaslastele õigused ja kohustused sarnaselt abieluga, kuid siiski mõne erandiga. Näiteks ei saa registreeritud elukaaslased teha vastastikust testamenti ühes dokumendis (nn abikaasade vastastikune testament). Eestis reguleerib registreeritud kooselu kooseluseadus, ning registreeritud kooselu varaliste suhete ja nõuete korral kohaldatakse suures osas perekonnaseaduse ja tsiviilseadustiku üldosa seaduse sätteid.

Kooselulepingu sõlmimine

Kooselulepingu võivad sõlmida kaks füüsilist isikut, kellest vähemalt ühe elukoht on Eestis, kes vastavad muudele seaduse nõuetele (nt vanus, teovõime, sugulussuhete puudumine, eelmine kooselu või abielu lõpetatud).
Kooselulepingu saab sõlmida ainult notari juures ning notari tasu kooselulepingu sõlmimise tõestamise eest on 200 eurot.

Kooselulepingu sõlmimisel peavad elukaaslased valima varasuhete liigi. Võimalik on valida sama varasuhte liik mis abiellumisel: varaühisus, varalahusus või vara juurdekasvu tasaarvestus. Registreeritud kooselu varasuhteid käsitletakse sarnaselt abielu varasuhetega.

Varalised suhted registreeritud kooselus

Varasuhte valik

Kui pooled ei ole sõlminud eraldi varasuhte lepingut, kehtib ühisvara režiim.

Partnerite ühiseks varaks loetakse kooselu ajal omandatud vara, mis kuulub mõlemale partnerile võrdselt, olenemata sellest, kelle nimel vara on registreeritud.

Näiteks: Kui üks partner ostab kooselu ajal auto, loetakse see ühisvaraks, isegi kui see on registreeritud ainult ühe partneri nimele.

Enne kooselu kuulunud vara või kooselu ajal saadud kingitused ja pärand või lahusvara arvel omandatud vara loetakse lahusvaraks.

Kohustuste ja vastutuse jagamine

Kooselu ajal tekkinud kohustuste eest, mis on seotud perekonna vajadustega (nt eluasemelaen, kommunaalkulud) ning mis ei ületa registreeritud elukaaslase elutingimuste kohast mõistlikku määra, vastutatakse solidaarselt (st kohustuse täitmist võib nõuda mõlemalt registreeritud elukaaslaselt täies mahus).

Isiklikud kohustused (nt isiklikud laenud) jäävad partneri enda vastutusele.

Kooselu lõpetamine

Kooseluleping lõpeb, kui:

registreeritud elukaaslane sureb;
registreeritud elukaaslased sõlmivad omavahel abielu;
kooseluleping lõpetatakse elukaaslaste kokkuleppel notariaalselt tõestatud tahteavalduste alusel;
kooseluleping lõpetatakse ühe registreeritud elukaaslase hagi alusel kohtus.

Varalised nõuded kooselu lõppemisel

Kooselu lõppedes tuleb jagada ühisvara.

1. Ühisvara jagamine

Kui kooselu lõppeb, jagatakse ühisvara võrdselt, kui ei ole kokku lepitud teisiti.
Näide: Ühiselt soetatud korter müüakse ja saadud tulu jagatakse partnerite vahel võrdsetes osades.

2. Lahusvara jaotamine

Lahusvara (nt enne kooselu kuulunud vara või kingitused) jääb selle omanikule ja seda ei jagata.

Notaritasud ja lepingukulud

Notari tasu kooselulepingu lõpetamise tõestamise eest on 64 eurot.

Kokkuvõte

Registreeritud kooselus kehtivad varaliste suhete ja nõuete osas sarnased põhimõtted nagu abielus, kuid partneritel on suurem paindlikkus oma varaliste suhete reguleerimisel. Ühis- ja lahusvara mõisted on keskse tähtsusega, kuid täiendavate kokkulepete ja notariaalsete lepingutega saab reguleerida vara kuuluvust ja jaotust veelgi täpsemalt. Kooselu lõppedes jagatakse vara vastavalt kehtivatele kokkulepetele või seadusele, tagades mõlema poole õiguste kaitse.