KINKELEPING
Kinkeleping on paindlik viis vara üleandmiseks, kuid arvestada tuleb sellega, et vara omandiõigus läheb üle enne kinkija surma. Koos isikliku
kasutusõigusega sõlmitud kinkeleping kaitseb kinkijat, kuid raskendab vara võõrandamist. Kinkelepingust taganemine on võimalik seaduses sätestatud alustel. Kõigi kinkelepinguga seotud
küsimuste korral on soovitatav konsulteerida notari või advokaadiga, et tagada tehingu
seaduslikkus ja mõlema poole õiguste kaitse.
Millest siin juttu tuleb?
Kinkelepingu erinevus testamendist
Kinkeleping ja testament on kaks erinevat viisi vara üleandmiseks. Kui isik teeb testamendi, saab ta oma eluajal oma varaga vabalt tehinguid teha (näiteks müüa, kinkida, pantida jne) ning tal on õigus testamenti igal ajal muuta või tühistada. Kui aga sõlmitakse kinkeleping, läheb kingitav vara kingisaajale üle juba kinkija eluajal, andes kingisaajale õiguse vara vabalt käsutada. Kinkelepingus saab ette näha, et kinkijale jääb vara kasutusõigus elu lõpuni, mis piirab varaga tehingute tegemist, kuid ei välista neid täielikult.
Kinkelepingu ja testamendi erinevused
1. Omandi ülemineku aeg
- Kinkeleping
Vara omand läheb kingisaajale üle kohe pärast lepingu sõlmimist ja kinnistusraamatusse kande tegemist (kui kingitakse kinnisvara).
- Testament
Vara läheb pärijale üle alles pärast pärandaja surma.
2. Osapoolte rollid
- Kinkeleping
Sõlmitakse kahe osapoole– kinkija ja kingisaaja – vahel. Mõlemad osapooled peavad lepingu sõlmimisel ja muutmisel osalema.
- Testament
On ühepoolne tahteavaldus, mis ei vaja kellegi teise nõusolekut sõlmimiseks või muutmiseks.
3. Õiguslikud kohustused
- Kinkeleping
Kingisaaja omandab vara ja vastutab selle eest vastavalt lepingu tingimustele kohe pärast vara üleandmist.
- Testament
Pärandaja vastutus jääb temale kuni surmani, vara pärimisega kaasnevad kohustused kanduvad pärijatele pärast pärandaja surma, kui nad võtavad pärandi vastu.
4. Vaidlustamine
- Kinkeleping
Kinkelepingut võib olla keeruline vaidlustada pärast lepingu sõlmimist ja vara üleandmist, välja arvatud pettuse või sunniviisilise sõlmimise korral.
- Testament
Võib olla vaidlustatav pärast pärandaja surma kinkelepinguga samadel alustel ning juhul, kui see ei vasta seaduses sätestatud nõuetele.
Millal eelistada kinkelepingut?
- Kui vara soovitakse üle anda kingisaajale kohe ja pärandajal puuduvad edasised soovid vara kasutamiseks.
- Kui on soov anda kinkija vara omandiõigus kingisaajale üle kinkija eluajal.
Millal eelistada testamenti?
- Kui vara soovitakse jätta päranduseks alles pärast surma ehk mitte teha vara omandiõiguses muudatusi enne pärandaja surma.
- Kui pärandaja soovib jätta endale vara ülemineku osas muutmise või tühistamise õiguse.
- Kui vara jagamist soovitakse reguleerida üksikasjalikumalt ja kaasata mitmeid pärijaid.
Korteriomandi või kinnisasja kinkeleping koos isikliku kasutusõigusega
Kinkeleping koos isikliku kasutusõigusega on kinkelepingu erivorm, kus kinkija annab kingisaajale vara omandiõiguse, kuid jätab endale õiguse vara teatud viisil kasutada. Seda mudelit kasutatakse sageli näiteks kinnisvara kinkimisel, nii et kinkija saaks ka pärast kinkelepingu sõlmimist kasutada elamut või korterit elamiseks.
Mis on isiklik kasutusõigus?
Isiklik kasutusõigus elamule (korterile) või selle osale tähendab, et kinkijal on seaduslik õigus kasutada kingitud vara või selle osa elamiseks õigusega majutada ka oma perekonnaliikmeid, samuti isikuid, keda on vaja tema eest hoolitsemiseks, isegi kui vara omandiõigus kuulub kingisaajale.
Kasutusõiguse registreerimine
- Isiklik kasutusõigus peab olema märgitud notariaalsesse kinkelepingusse.
- Kasutusõigus tuleb kanda kinnistusraamatusse, et see oleks kehtiv ja kaitstud kolmandate isikute suhtes.
Eelised
1. Kinkijale
Kinkija saab kindlustunde, et tal on õigus vara edasi kasutada, hoolimata omandiõiguse üleandmisest.
2. Kingisaajale
Kingisaaja omandab vara ning kinkija surma korral ei ole tegemist pärandavaraga.
Piirangud
- Kingisaaja ei saa ilma kinkija nõusolekuta isikliku kasutusõigusega vara müüa ega kasutada muul moel kui kokkulepitud viisil (nt välja üürida).
- Kasutusõigus võib piirata kingisaaja vara käsutamise võimalusi.
Kinkelepingust taganemine
Kinkelepingust taganemine tähendab, et kinkija põhjendatud avalduse alusel nõuab kinkija lepingu alusel antud vara tagasi. Kinkelepingust taganemine on seadusega piiratud ning võimalik vaid teatud juhtudel.
Millal saab kinkelepingust taganeda?
1. Kingisaaja ebaväärikas käitumine
Kui kingisaaja näitab kinkija või tema lähedase isiku suhtes üles jämedat tänamatust (nt käitub vägivaldselt või muul moel ebaväärikalt), võib kinkija lepingust taganeda.
2. Lepingu tingimuste rikkumine
Kui kinkeleping sisaldab tingimusi, mida kingisaaja peab täitma, ja need jäävad õigustamatult täitmata, on kinkijal õigus lepingust taganeda.
3. Kinkija majanduslik olukord muutub
Kui kinkija satub pärast kinkelepingu sõlmimist majanduslikesse raskustesse ja ei ole võimeline täitma seadusest tulenevat ülalpidamiskohustust või ennast mõistlikult ülal pidama, välja arvatud juhul, kui kinkija on ennast sellesse olukorda asetanud tahtlikult või raske hooletuse tõttu või kui kingisaaja maksab ülalpidamiseks vajaliku raha.
Kuidas kinkelepingust taganeda?
Kinkija peab esitama kingisaajale kirjaliku avalduse, milles selgitatakse taganemise põhjuseid.
1. Kui kingisaaja ei nõustu taganemisega, peab kinkija pöörduma kohtu poole.
2. Kohus hindab, kas taganemise põhjused on kooskõlas seadusega.
Mis juhtub pärast taganemist?
- Kingisaaja peab kingitud vara tagastama.
- Kui kingitud vara on müüdud või muul viisil edasi antud, võib kinkija nõuda hüvitist vara väärtuse ulatuses.
Piirangud taganemisel
Kinkija võib kinkelepingust taganeda ühe aasta jooksul alates ajast, mil ta sai teada või pidi teada saama oma taganemise õiguse tekkimisest. Kinkija ei või lepingust taganeda pärast kingisaaja surma.