Miks tegelevad teistes riikides inimesed oma varade planeerimisega juba noorelt ja miks peaksime meiegi seda tegema?

Kui mõelda varade planeerimisele ehk estate planningule, meenub paljudele Ameerika teleseriaal: suursugused testamendid, dramaatilised pärandivaidlused, keerukad usaldusfondid. Eestis tundub see teema sageli kauge ja mõeldud vaid neile, kes omavad mitut kinnisvaraobjekti, osalust ettevõtetes või väärtpaberite portfelli. Tegelikkus on aga palju maisem – varade planeerimine puudutab igat inimest, kellel on midagi, mis võib pärast tema surma või teovõimetuse saabumist pärijate või lähedaste vahel küsimusi ja vaidlusi tekitada.

Eluline näide: Marika ja tema poeg Karl. Marika kasvatab üksinda oma poega Karli, kes on tublilt läbi teinud põhikooli ja gümnaasiumi ning astub 19-aastaselt edasi õppima kutsekooli. Marika eksabikaasa ja Karli isa Toomas on maksnud vabatahtlikult miinimumelatist Karli 18. eluaastani. Kui poeg saab täisealiseks, lõpetab Toomas maksed, pidades kohustust lõppenuks. Marika ei tea, et tegelikult on poja edasiste õpingute ja elamiskulude toetamiseks võimalik veel elatist nõuda.

Selliseid olukordi tuleb Eesti sageli ette. Alljärgnevalt selgitame, millal ja mis tingimustel tuleb vanemal maksta elatist täisealiseks saanud lapsele.

Kui vanemad lähevad lahku, tekib sageli küsimus, kuidas peaksid lapsed edaspidi vanematega suhtlema. Riigikohus käsitles enda lahendis olukorda, kus lapsevanemad ei jõudnud kokkuleppele lastega suhtlemise korras ning kohtud pidid seetõttu otsustama, mis on laste jaoks parim lahendus.

Eestkoste seadmisega puutuvad paljud kokku ootamatult – kui peres juhtub õnnetus, vanemad kaovad lapse elust, või täiskasvanu ei tule enam oma eluga toime. Eestkoste ei ole pelgalt juriidiline konstruktsioon. See on mehhanism, millega riik ja kogukond tagavad abitus seisundis inimesele vajaliku kaitse. Järgnev postitus selgitab eestkoste määramise tingimusi ja põhimõtteid nii laste kui täisealiste puhul, toetudes Riigikohtu lahenditele ja elulistele näidetele.

Mida teha, kui lapse sünnitunnistusel seisab tühi koht isa nime kohal? Kas see on lihtsalt dokument või midagi enamat? Mõne lapse jaoks võib see tähendada, kas tal on õigus elatisele, toitjakaotuspensionile või isegi pärandile. Aga see võib tähendada ka õigust teada, kust ta pärineb ja kes tema vanemad on.

Selles postituses räägime isaduse tuvastamisest Eestis. Vaatame, mida ütleb seadus, millised on sinu võimalused ja kohustused, ning toome ka mõned elulised (väljamõeldud) näited, mis aitavad teemat paremini mõista.