Pärandi vastuvõtmine

PÄRANDI VASTUVÕTMINE

Pärandi vastuvõtmise protsess on täpselt reguleeritud, et tagada pärijate õigused ja kaitsta neid võlgade eest. Pärimismenetluse algatamine nõuab pärija aktiivset tegutsemist, sealhulgas pärimismenetluse algatamise avalduse esitamist notarile ja vajadusel inventuuri taotlemist. Isikutel, kes peavad ennast tõenäoliseks pärijaks (nt alanejad sugulased), on võimalik teha pärast pärandaja surma päring ka pärimisregistrisse (elektrooniline), et saada andmeid endaga seotud testamentide ja pärimismenetluste kohta ning teise inimese andmeid pärast tema surma (nt kas üleneja sugulane on teinud enne surma testamendi, testamendiga tutvumiseks tuleb aga algatada pärimismenetlus). Pärimisregistrist ei saa elusoleva teise inimese andmeid. Kui pärimismenetlus on lõpule viidud, väljastab notar pärimistunnistuse, mis kinnitab pärijate õigusi. 


Millest siin juttu tuleb?

Kuidas toimub pärimismenetlus notari juures?
Pärimisasja algatamine mittepärija poolt
Kas pärija vastutab pärandaja võlgade eest?
Mis on pärandi inventuur?
Mis on pärimistunnistus?

Pärandi vastuvõtmise tähtaeg

1. jaanuarist 2009 jõustunud pärimisseaduse kohaselt läheb pärand pärijatele üle automaatselt, s.t pärandi vastuvõtmise tähtaega ei ole (enne 01.01.2009 oli pärandi vastuvõtmise tähtaeg 10 aastat pärandaja surmast, mis kehtib ka praegu enne 01.01.2009 surnud isikute pärimisele). Siiski tuleb pärimismenetlus notari juures algatada, et saada pärimistunnistus, mille alusel saab registreerida kinnisvara, aktsiad, äriühingud, sõidukid või muu vara pärija nimele ning võtta näiteks raha pärandaja pangaarvelt. Samuti tuleb notaris käia, kui pärija soovib pärandist loobuda. 

Tähtaja arvestamine

Pärandi vastuvõtmiseks ja pärimismenetluse algatamiseks ei ole tähtaega.

Kui pärija seaduses sätestatud kolmekuulise tähtaja jooksul pärandist ei loobu, loetakse ta pärandi vastuvõtnuks. Tähtaeg hakkab kulgema hetkest, kui pärija saab teada või peab teada saama pärandaja surmast ning oma pärimisõigusest


Pärimismenetlus notari juures

Pärimismenetluse alustamiseks peab pärija esitama avalduse pärimismenetluse algatamiseks ükskõik millisele Eesti notarile. Avalduse koostab notar ise.

Mis juhtub pärast avalduse esitamist?

  • Notar kontrollib pärimisregistri andmeid, et tuvastada, kas pärandaja tegi testamendi või sõlmis pärimislepingu.
  • Notar avalikustab Ametliketes Teadaannetes teate pärimismenetluse algatamisest ja määrab kavandatava tähtaja pärimistunnistuse väljastamiseks. Samuti kontrollib notar registritest pärandaja sugulaste ja perekonnaseisu andmeid, teavitab teisi pärijaid pärimismenetluse algatamisest (vajadusel otsib teisi pärijaid) ning teeb päringuid pärandajast jäänud vara kohta Eesti riiklikest registritest ja krediidiasutustest.
  • Kui kõik pärijad on teada ja nende pärimisõigus on tõendatud, väljastab notar pärimistunnistuse.

Pärimismenetlus kestab vähemalt 1 kuu. Menetluse kulu on tavaliselt 200–250 eurot.

Pärimisasja algatamine mittepärija poolt

Pärimisasja võib algatada ka isik, kes ise ei ole pärija, kuid kellel on huvi või vajadus pärimismenetluse läbiviimiseks. See võib olla näiteks pärandaja võlausaldaja või kolmas isik, kelle õigused sõltuvad pärimisasja lahendamisest.

Kes võib algatada pärimismenetluse?

  • Pärandaja võlausaldaja (nt kui pärandajal oli võlgnevusi).
  • Annakusaaja (konkreetse vara saaja, kes pole pärijaks).
  • Isik, kellel on seaduslik huvi (nt vara kaasomanik, kui pärandaja vara kuulus mitmele isikule).
  • Kohalik omavalitsus või muu asutus, kui pärandaja on võlgu avalikule institutsioonile.

Kuidas algatamine toimub?

Algataja pöördub notari poole ja esitab avalduse pärimismenetluse alustamiseks.

Avalduses tuleb välja tuua andmed pärandi avanemise kohta, talle teada olevate pärijate ning võimalike sundosasaajate kohta, talle teada olevate testamentide ja pärimislepingute kohta ja talle teada olevate pärandaja kohustuste kohta.

Pärija vastutus võlgade eest 

Koos pärandvaraga lähevad pärijale üle ka pärandaja kohustused. Pärandaja võlgade eest vastutamine on üks olulisemaid pärimisseadusega reguleeritud teemasid.

Vastutuse ulatus

1.     Tavapärane vastutus

Pärija vastutab pärandaja võlgade eest nii pärandvaraga kui ka kogu oma isikliku varaga.

2.     Inventuuriga vastuvõtt

Kui pärija nõuab pärandi inventuuri, vastutab ta pärandaja võlgade eest ainult pärandvara ulatuses.

Kuidas vältida võlgade eest vastutamist?

Selleks, et vältida pärandaja võlgade eest vastutamist oma varaga, tuleb nõuda pärandi inventuuri ja täita kohustused seaduses sätestatud korras pärandvara arvelt. Kui pärandaja kohustused ületavad pärandvara suurust, tuleb esitada kohtule pärandvara pankrotiavaldus.

  • Pärija võib notariaalselt tõestatud inventuuri nõude notarile esitada hiljemalt kolme kuu jooksul pärast seda, kui ta sai teada või oleks pidanud teada saama asjaoludest, millest võib järeldada, et pärandvarast ei piisa pärandaja võlausaldajate nõuete rahuldamiseks.
  • Kui võlad on suuremad kui vara väärtus, võib olla mõistlikum pärandist loobuda. Tuleb arvestada aga sellega, et loobumise korral läheb pärimisõigus teistele sugulastele (sh loobuja alanejatele sugulastele), kes samuti peavad pärandist loobuma.

Pärandi inventuur

Inventuur on pärimismenetluse osa, mille käigus selgitatakse välja pärandvara ja pärandaja kohustused. Inventuur tagab, et pärija ei vastutaks pärandaja võlgade eest ulatuses, mis ületab pärandatud vara väärtuse.

Inventuur on kohustuslik, kui pärijaks on piiratud teovõimega isik (alaealine laps või täiskasvanu, kelle teovõime on piiratud). Kui piiratud teovõimega pärija seaduslik esindaja (lapse vanem või kohtu määratud eestkostja) ei ole pärandi inventuuri taotlenud, vastutab ta isiklikult pärandaja nende võlgade eest, mille rahuldamiseks pärandist ei jätkunud. 

Mis on inventuuriga vastuvõtmine?

Inventuuriga vastuvõtmine tähendab, et pärija nõuab pärandvara ja kohustuste täpse nimekirja koostamist. See võimaldab pärijal:

  • vastutada ainult pärandvara ulatuses;
  • vältida olukorda, kus pärija peab oma isikliku varaga vastutama pärandaja võlgade eest.

Kuidas inventuuri algatada?

Inventuuri tuleb nõuda pärandi vastuvõtmise avalduses notari juures. Inventuuri viib läbi kohtutäitur.

Notar määrab inventuuri tegijaks kohtutäituri ja esitab talle teadaolevad andmed, mis on vajalikud inventuuri tegemiseks. Kohtutäituril on õigus saada pärandvara kohta teavet ka pärijalt, krediidiasutuselt, samuti muult isikult, kelle valduses on pärandvara või kellel on pärandvara kohta andmeid.

Inventuuri tegemiseks annab notar tähtaja, mis ei või olla lühem kui kaks kuud ega pikem kui kolm kuud. Notar võib inventuuri tähtaega kaalukal põhjusel pikendada.

Inventuuri tulemused

Koostatakse nimekiri pärandvara varadest ja kohustustest.

Kui pärandvarast ei jätku kõigi nõuete rahuldamiseks ja pärija ei ole nõus nende rahuldamisega oma vara arvelt, on pärija kohustatud viivitamata esitama avalduse pärandvara pankroti väljakuulutamiseks. Sel juhul vastutab pärija võlgade eest ainult pärandvara ulatuses.

Pärimistunnistus

Pärimistunnistus on ametlik dokument, mille väljastab notar pärast pärimismenetluse lõpetamist. See kinnitab, kes on pärijad ja millised õigused on neil pärandvara suhtes.

Mida pärimistunnistus sisaldab?

  • Pärandaja nimi ja surma kuupäev.
  • Pärijate nimed, isikukoodid (sünniajad), elukohad ja nende osa pärandvarast.

Milleks pärimistunnistust vaja on?

  • Vara üleminekuks (nt kinnistusraamatusse kande tegemiseks).
  • Pangakontodele ligipääsuks.
  • Pärandvara müügiks või haldamiseks.