Eluline näide: Elmo ja tema ema Valve - Elmo on 45-aastane üksik mees, kelle ema Valve on jõudnud 82. eluaastani. Pärast kukkumist ja operatsiooni on Valve kaotanud suure osa liikumisvõimest ning vajab ööpäevaringset hooldust. Ema pensionist ja sotsiaaltoetustest ei piisa hooldekodu teenuse katmiseks. Kohalik omavalitsus teatas, et Elmo peab katma ülejäänud osa kuludest. Elmo on hämmingus – kas ta tõesti peab vanema hooldekodu eest maksma?
1. Perekonnaseadus näeb ette vastastikuse ülalpidamiskohustuse
Perekonnaseadus (PKS) § 96 järgi on täisealistel esimese ja teise astme ülenejatel ja alanejatel sugulastel kohustus anda ülalpidamist oma abivajavale sugulasele, kui see isik ei ole võimeline ennast ise ülal pidama. See tähendab, et lapsed peavad oma eakatest ja abivajavatest vanematest hoolima mitte ainult moraalselt, vaid vajadusel ka rahaliselt.
2. Millal tekib kohustus?
Ülalpidamiskohustus tekib siis, kui kolm tingimust on täidetud:
- isik on sugulane (nt laps ja vanem);
- isik on abivajav (ei tule ise toime);
- ülalpidamiskohustuslane on suuteline toetama, ilma enda tavapärast
elatustaset ohustamata.
Seadus ei sunni kedagi endast viimast andma. Kohus hindab mõlema poole varalist
seisundit ja suhet.
3. Hooldekodu kulud ja kohaliku omavalitsuse roll
Kui vanem vajab hooldekodu teenust ja tema pension ei kata kulusid,
tuleb mängu kohalik omavalitsus. Omavalitsus katab seaduse järgi puudujääva
osa, kuid neil on õigus nõuda osa kuludest tagasi ülalpidamiskohustuslikelt
isikutelt – näiteks lastelt.
Seda tehakse reeglina haldusmenetluse korras ning vajadusel pöördutakse
kohtusse. Elmo olukord pole seega erand, vaid üsna tavapärane praktika.
4. Kas laps peab alati maksma?
Ei. Laps ei ole automaatselt kohustatud maksma. Kohus hindab tema sissetulekut, kohustusi (nt oma lapsed) ja muid asjaolusid. Samuti ei pea maksma, kui vanem on olnud hoolimatu või puudus varasem vanema ja lapse suhe, mis tõendatult kahjustas last. See on siiski erand, mitte reegel.
5. Mida kohus arvestab?
Kui kohalik omavalitsus või vanem esitab hagi, arvestab kohus:
- lapse sissetulekut ja kulusid;
- kas laps on võimeline panustama oma elukvaliteeti kahjustamata;
- kas vanem on tõepoolest abivajav (nt ei tule toime isegi minimaalse
pensioniga);
- kas vanema ja lapse suhe võimaldab kohustuse tekkimist.
6. Kuidas vältida kohtuvaidlust?
Parim viis on saavutada omavaheline kokkulepe. Laps ja omavalitsus võivad leppida kokku igakuises toetuses. Kui see pole võimalik, tuleb valmistuda vaidluseks kohtus.
7. Kokkuvõte
Elmo peab ilmselt osa ema hooldekodu kuludest katma, kui kohus leiab, et ta on selleks võimeline. Perekonnaseaduse mõte on hoida perekonnad koos ja tagada, et inimesed ei jääks vanaduses hätta. Samas ei saa seadus nõuda võimatut – iga juhtum on individuaalne ning vajab põhjalikku analüüsi.