Suhtluskord

Suhtluskord määrab kindlaks, kuidas laps saab suhelda vanemaga, kellega ta ei ela koos, ning teiste oluliste pereliikmetega. Selle eesmärk on tagada lapse jaoks stabiilne ja toetav suhe mõlema vanemaga, sõltumata nendevahelistest konfliktidest või elukorraldusest. Suhtlusõigus on nii lapse kui ka vanema õigus, mida kaitstakse seadusega.

Mis on suhtluskord?

Suhtluskord on kokkulepe või kohtulahend, mis reguleerib lapse ja vanema vahelist suhtlust. See hõlmab näiteks:

kokkuleppeid lapse külastusgraafiku osas (nt nädalavahetused, pühad, koolivaheajad);
telefoni- ja videokõnede sagedust ja kellaaegu;
muude sidevahendite nagu kirjavahetuse kasutamist;
tingimusi, mis võivad olla vajalikud lapse huvide kaitseks (nt kohtumised järelevalve all).

Kuidas suhtluskorda määratakse?

1. Vanemate kokkulepe

Ideaalis lepivad vanemad omavahel kokku, kuidas lapsega suhtlemine toimub. Kokkulepped võiksid soovituslikult olla kirjalikud, et vältida hilisemaid vaidlusi.

2. Kohtumäärus

Kui vanemad ei jõua kokkuleppele, võib kohus määrata suhtluskorra. Kohus teeb otsuse, lähtudes lapse parimatest huvidest, ning võib vajadusel kaasata lastekaitsetöötaja või lapse psühholoogi hinnangu.

Lapse parimad huvid

Suhtluskorra määramisel on keskne lapse heaolu ja huvid. Kohus ja vanemad peavad arvestama lapse vanust, vajadusi ja suhteid mõlema vanemaga. Kui laps on piisavalt vana ja küps, küsitakse ka tema arvamust.

Näiteks võib suhtluskord olla tihedam noorema lapse puhul, kes vajab rohkem kontakti vanematega, kuid vanema lapse puhul võib arvestada tema soovide ja iseseisvusega.

Suhtluskorra rikkumine

Kui üks vanematest ei järgi kokkulepitud või kohtu määratud suhtluskorda, on võimalik:

Pöörduda lastekaitsetöötaja poole, kes aitab olukorda lahendada.
Esitada kohtule avaldus suhtluskorra jõustamiseks või selle muutmiseks.

Kohus võib vajadusel määrata sunnivahendid vanemale, kes takistab lapse ja teise vanema vahelist suhtlust, kui see on vastuolus lapse huvidega.

Erimeetmed keerulistes olukordades

Mõnel juhul võib kohus määrata suhtluskorrale täiendavad tingimused, et kaitsta lapse huve:

1. Järelevalvega suhtlus

Kui on oht lapse turvalisusele (nt vägivaldne või sõltuvusprobleemidega vanem), võib suhtlus toimuda neutraalses keskkonnas ja järelevalve all.

2. Piiratud suhtlus

Kui suhtlus kahjustab lapse vaimset heaolu, võib kohus määrata, et suhtlus toimub harvemini või teatud tingimustel.

3. Suhtlusõiguse ajutine peatamine

Kui lapse huvid on tõsiselt ohustatud, võib kohus ajutiselt piirata vanema suhtlusõigust.

Kuidas lahendada suhtluskorra vaidlusi?

Kui vanemate vahel tekib vaidlus suhtluskorra osas, tuleb esmalt kasutada perelepituse teenust. Kui see ei õnnestu, tuleb pöörduda kohtu poole, kus otsus tehakse lapse parimatest huvidest lähtudes.

Soovitused vanematele

1. Sea laps esikohale

Suhtluskord ei ole vahend vanematevaheliste konfliktide lahendamiseks, vaid võimalus lapse heaolu tagamiseks.

2. Ole paindlik

Elusituatsioonid muutuvad ja suhtluskord peaks vastama lapse vajadustele. Kui teine vanem soovib muutusi, kaalu nende põhjendatust.

3. Väldi suhtlusõiguse takistamist

Lapse ja vanema kontakti takistamine võib kahjustada lapse arengut ja olla seadusevastane.

Kokkuvõte

Suhtluskord on lapse ja vanema vahelise suhte säilitamise oluline osa. See aitab luua stabiilse ja toetava keskkonna, kus laps saab kasvada ja areneda, säilitades samal ajal lähedased suhted mõlema vanemaga. Kui suhtluskorda ei järgita või tekivad vaidlused, on olemas õiguskaitsevahendid, mis aitavad olukorda lahendada.