Seadusjärgsed pärijad

Seadusjärgse pärimise süsteem on loodud selleks, et tagada vara õiglane jagamine pärandaja lähimate sugulaste ja abikaasa vahel. Pärimisest loobumise korral ei lähe pärimisõigus üle järgmise järjekorra pärijatele enne, kui kõik eelmise järjekorra pärijad (ja nende alanejad sugulased) on pärimisest loobunud. Kui sugulasi ega testamenti ei ole, läheb vara kohalikule omavalitsusele (pärandaja viimase elukoha järgi) või riigile (kui viimane elukoht oli välismaal). Kui soovitakse oma vara jaotust täpsemalt või teisiti reguleerida, tuleb koostada testament või sõlmida pärimisleping.

Millest siin juttu tuleb?

Kes on esimese järjekorra pärijad?
Kes on teise järjekorra pärijad?
Kes on kolmanda järjekorra pärijad?
Abikaasa või registreeritud elukaaslane seadusjärgse pärijana
Kellele jääb vara, kui ei ole sugulasi?

Esimene järjekord

Esimese järjekorra seadusjärgsed pärijad on pärandaja alanejad sugulased ehk tema lapsed (ka lapsendatud) ja nende järeltulijad (lapselapsed, lapselapselapsed jne). Alanejad sugulased pärivad võrdselt. Kui pärandajal on abikaasa või registreeritud elukaaslane seaduse järgi, pärib ta esimese järjekorra pärijate kõrval võrdselt pärandaja lapse osaga, kuid mitte vähem 1/4 pärandist.

Pärimise põhimõtted (kui pärandajal puudub abikaasa ja registreeritud elukaaslane):

Kui pärandajal on mitu last, jagatakse pärand võrdselt kõigi laste vahel.
Kui pärandaja surma ajal on elus tema laps, siis lapse järeltulijad pärandit ei saa. Kui pärandaja laps on surnud enne pärandajat, läheb lapse osa üle tema järeltulijatele (pärandaja lapselastele).

Näide

Pärandajal on kaks poega ja üks tütar. Pärandaja tütar suri enne pärandajat, kuid tütrel on kaks tütart (pärandaja tütretütred). Seega jagatakse pärand järgmiselt:

Pärandaja pojad saavad kumbki 1/3.
Lahkunud tütre osa (ülejäänud 1/3) jagatakse tema kahe lapse (pärandaja tütretütarde) vahel võrdselt, st kumbki saab 1/6 (1/3 : 2).

Teine järjekord

Kui pärandajal puuduvad esimese järjekorra pärijad (pärandaja lapsed ja nende järeltulijad), on pärimisõigus teise järjekorra pärijatel, kelleks on pärandaja vanemad ja nende järeltulijad (pärandaja õed, vennad ja nende lapsed). Kui pärandajal on abikaasa või registreeritud elukaaslane seaduse järgi, pärib ta teise järjekorra pärijate kõrval 1/2 pärandist.

Pärimise põhimõtted (kui pärandajal puudub abikaasa ja registreeritud elukaaslane):

Kui mõlemad vanemad on elus, pärivad nad võrdselt.
Kui üks vanematest on surnud, jagatakse tema osa võrdselt tema teistele lastele (pärandaja õdedele, vendadele) või nende järeltulijatele.
Kui surnud vanemal puuduvad teised lapsed või nende järeltulijad, pärib kogu vara elusolev vanem.
Kui ka teine vanem on surnud, pärivad tema lapsed (laste surma korral nende järeltulijad).

Näide 1

Kui pärandaja ei ole abielus, pärandajal on ema ja kaks venda, kuid isa on surnud, siis jagatakse pärand järgmiselt:

Ema saab 1/2 pärandist.
Isa osa (1/2) jagatakse võrdselt kahe venna vahel, kumbki saab 1/4.

Näide 2

Kui pärandaja ei ole abielus, pärandajal on ema, poolõde (ema kaudu) ja kaks venda, kuid isa on surnud, siis jagatakse pärand järgmiselt:

Ema saab 1/2 pärandist.
Isa osa (1/2) jagatakse võrdselt kahe venna vahel, kumbki saab 1/4. Poolõde ei saa pärandit, kuna ta ei ole pärandaja surnud isa laps.

Näide 3

Pärandaja ei ole abielus, tema vanemad on surnud, pärandajal on poolõde (ema kaudu) ja kaks venda. Seega jagatakse pärand järgmiselt:

Ema osa (1/2) jagatakse võrdselt kahe venna ja poolõe vahel, igaüks saab 1/6.
Isa osa (1/2) jagatakse võrdselt kahe venna vahel, igaüks saab veel 1/4.

Näide 4

Pärandaja ei ole abielus, tema vanemad on surnud, pärandajal on poolõde (ema kaudu):

pärija on täies ulatuses poolõde, kes on ainus ülaneja sugulase alaneja sugulane.

Kolmas järjekord

Kui pärandajal puuduvad esimese ja teise järjekorra pärijad ning abikaasa või registreeritud elukaaslane (või kõik eelnimetatud loobuvad pärimisest), läheb pärimisõigus üle kolmanda järjekorra pärijatele, kelleks on pärandaja vanavanemad ja nende järeltulijad (pärandaja tädid, onud ja nende lapsed). Kui pärandajal ei ole sugulasi esimesest ega teisest järjekorrast, pärib pärandaja abikaasa või registreeritud elukaaslane kogu pärandi.

Pärimise põhimõtted (kui pärandajal puudub abikaasa ja registreeritud elukaaslane):

Kui mõlemad vanavanemad (ema ja isa vanemad) on elus, jagatakse pärand nende vahel võrdselt.
Kui üks vanavanematest on surnud, pärivad tema osa surnud vanavanema lapsed (tädid ja onud) või nende järeltulijad.
Kui ühel liinil (näiteks isa vanemad) ei ole pärijaid, pärivad kogu vara teise liini pärijad.

Näide

Kui pärandajal on elus ainult ema ema ja isa õde (tädi), siis jagatakse pärand järgmiselt:

Ema ema saab 1/2 pärandist.
Tädi (isa liini esindaja) saab 1/2 pärandist.

Abikaasa või registreeritud elukaaslane

Pärandaja abikaasal või registreeritud elukaaslasel on seadusjärgne pärimisõigus, pärandiosa suurus sõltub sellest, millises pärimisjärjekorras pärijad eksisteerivad.

Abikaasa ja registreeritud elukaaslase pärimisõigus

Kui pärandajal on esimese järjekorra pärijaid (lapsed), saab abikaasa või registreeritud elukaaslane pärandist võrdselt pärandaja lapse osaga, kuid mitte vähem kui ühe neljandiku pärandist.
Kui pärandajal on teise järjekorra pärijad (vanemad, õed ja vennad), saab abikaasa või registreeritud elukaaslane pärandist poole ja ülejäänu jaguneb teiste pärijate vahel.
Kui pärandajal ei ole esimese ega teise järjekorra pärijaid, pärib kogu vara abikaasa või registreeritud elukaaslane.

Kui pärandaja üleelanud abikaasa või registreeritud elukaaslane pärib koos teise järjekorra pärijatega, siis abikaasa või registreeritud elukaaslase pärandi hulka kuulub:

Ühise kodu, mida abikaasad (elukaaslased) koos kasutasid, ainukasutusõigus.
Ühise kodu tavalise sisustuse esemed (eelosa).

Kui abielu jäi lahutamata või kooselu lõpetamata:

Üleelanud abikaasal ei ole pärimisõigust ega õigust eelosale, kui pärandaja oli enne oma surma esitanud kohtule abielu lahutamise nõude või andnud abielu lahutamiseks kirjaliku nõusoleku, samuti siis, kui pärandaja oli oma surma ajal õigustatud nõudma abielu kehtetuks tunnistamist ja oli esitanud kohtule sellekohase nõude.

Üleelanud registreeritud elukaaslasel ei ole pärimisõigust ega õigust eelosale, kui pärandaja oli enne oma surma teinud kooselulepingu lõpetamiseks notariaalselt tõestatud tahteavalduse või esitanud selleks kohtule hagi, samuti siis, kui pärandaja oli oma surma ajal õigustatud nõudma kooselulepingu kehtetuks tunnistamist ja oli esitanud selleks kohtule hagi.

Kellele jääb vara, kui ei ole sugulasi

Kui kõik võimalikud pärijad on pärandist loobunud või
kui pärandajal puuduvad esimese, teise ja kolmanda järjekorra pärijad, samuti abikaasa või registreeritud elukaaslane,

läheb vara üle kohalikule omavalitsusele (pärandaja viimase elukoha järgi) või riigile (kui viimane elukoht oli välismaal).

Näide

Kui pärandajal ei ole elus lähisugulasi ega abikaasat (või registreeritud elukaaslast) ja ta ei ole koostanud testamenti.