Varalised suhted

VARALISED SUHTED

Abielu varalised suhted määravad, kuidas kuulub vara abikaasadele abielu ajal ja kuidas see jagatakse abielu lahutamisel või ühe abikaasa surma korral. Eestis on abielu varasuhted reguleeritud perekonnaseadusega, mis sätestab kolm varasuhte režiimi: ühisvara, lahusvara ja vara juurdekasvu tasaarvestus. Varasuhte määramise neljas võimalus on sõlmida abieluvara leping.

Kaks enim kasutatavat varasuhte režiimi on ühisvara ja lahusvara.

Ühis- ja lahusvara peamised erinevused

Vara juurdekasvu tasaarvestus tähendab, et abielu kestel soetatud vara on kummagi osapoole ainuomand. Vara on selle abikaasa nimel, kelle nimele see omandati. Erandina on vaja omanikuks mitteoleva abikaasa nõusolekut perekonna eluasemena kasutatava eluruumiga tehingute tegemiseks. See varasuhe annab abikaasadele suurema varalise iseseisvuse, säilitades majanduslikult nõrgemale abikaasale siiski selged tagatised. Mõlemad abikaasad on abielu kestel enda omandatava vara ainuomanikud, võivad sellega üksi tehinguid teha ja ka vastutus kohustuste eest on enamasti vara omanikul. 

Kokkuvõte

• Ühisvara on Eestis vaikimisi kehtiv seadusjärgne varasuhe, mis ühendab abikaasade vara ja kohustused. See sobib paaridele, kes soovivad jagada kõiki varalisi ressursse koos.
• Lahusvara annab abikaasadele võimaluse hoida oma vara ja kohustused eraldi, mis on sobilik neile, kes eelistavad iseseisvust või soovivad kaitsta oma vara.
• Vara juurdekasvu tasaarvestus annab abikaasadele varalise iseseisvuse, võimaldades samas lahutuse korral nõuda teiselt abikaasalt hüvitist, kui viimane on abielu kestel soetanud suuremas väärtuses vara.

---

Millest siin juttu tuleb?

Lahusvara
Ühisvara
Varasuhte liigid ja valik
Abieluvaraleping
Abikaasa nõusolek tehinguks
Abikaasa võlad

---

Lahusvara

Lahusvara on varasuhte tüüp, mille korral abikaasad säilitavad kumbki vara omandiõiguse eraldi. Iga abikaasa on oma vara ainus omanik ning vastutab isiklikult oma vara ja sellega kaasnevate kohustuste eest, sealjuures ei teki abielu kestel vara omandamisel varale ühisomandit, vara kuulub ainuisikuliselt abikaasale, kes selle omandas.

Omadused

• Abielu kestel omandatud vara suhtes ei teki ühisomandit.
• Iga abikaasa omab ja haldab oma vara iseseisvalt.
• Üks abikaasa ei vastuta teise abikaasa võlgade eest (välja arvatud ühiselt võetud kohustused, näiteks ühine laen).

Kellele see sobib?

Lahusvara varasuhe on sobilik, kui abikaasad soovivad säilitada täieliku iseseisvuse varaga seotud otsustes ja kohustustes.

Kuidas valida lahusvara varasuhet?

• Lahusvara varasuhe tuleb valida abiellumisavalduses või hiljem sätestada abieluvaralepingu sõlmimisega.

---

Ühisvara

Ühisvara ehk varaühisus on Eestis vaikimisi kehtiv varasuhte režiim, mis tähendab, et kui pooled ei ole abiellumisavalduses varasuhte liiki valinud ega abieluvaralepingut sõlminud, kohaldub see abikaasade varasuhtele automaatselt.

Omadused

• Kogu abielu kestel omandatud vara kuulub mõlemale abikaasale võrdsetes osades (ehk ühisvarana), olenemata sellest, kummal abikaasal oli suurem sissetulek, kumb on vara soetamisse rohkem panustanud või kelle nimele vara on registreeritud.
• Ühisvara hõlmab ka abielu ajal teenitud tulu (nt palk, ettevõtlustulu).
• Ühisvara jagamisel arvestatakse abikaasade panust võrdselt ning ühisvara jagatakse üldjuhul võrdsetes osades, kuid erandlikel juhtudel võib kohus jagada vara ka ebavõrdsetes osades.

Mis kuulub ühisvara hulka?

1.     Abielu ajal soetatud vara, sealhulgas kinnisvara, sõidukid, muu (vallas)vara jms, sh vara, mis on omandatud laenu abil.

2.     Abielu ajal saadud tulu (sh töötasu, soetatud väärtpaberid, tulu investeeringutest), III pensionisamba osakud.

3.     Abielu ajal asutatud ühingu osalus.

Mis ei kuulu ühisvara hulka?

1.     Vara, mis kuulus abikaasadele enne abiellumist (lahusvara).

2.     Vara, mis saadi abielu ajal kingituse või pärandina.

3.     Isiklikuks kasutamiseks mõeldud esemed.

4.     Kohustusliku pensionifondi osakud.

Kellele see sobib?

Ühisvara varasuhe sobib paaridele, kes soovivad jagada kõiki varalisi kohustusi ja õigusi võrdselt.

Vara haldamine ühisvara korral

• Ühisvara haldamiseks on vajalik mõlema abikaasa nõusolek (nt kinnisvara müümine, suure laenu võtmine). Sealjuures võivad abikaasad ühisvaraga tehinguid teha ainult ühiselt.
• Igapäevased majapidamiskulud ja väiksemad ostud (mis on tehtud enda ja perekonna igapäevaste vajaduste rahuldamiseks) võib kumbki abikaasa teha iseseisvalt.

---

Varasuhte liigid ja valik

Eestis on abieluvarasuhted reguleeritud perekonnaseadusega, mis võimaldab abikaasadel valida kolme varasuhte liigi vahel: ühisvara, lahusvara ja vara juurdekasvu tasaarvestus. Varasuhte määramise neljas võimalus on sõlmida abieluvara leping.

Varasuhte valik mõjutab, kuidas kuulub vara abikaasadele abielu ajal, millised on nende õigused ja kohustused ning kuidas vara jagatakse abielu lahutamisel või pärimise korral.

Varasuhte liigid

1.     Ühisvara (vaikimisi kehtiv varasuhe)

• Kui abikaasad ei vali teistsugust varasuhet, kehtib abielu sõlmimisel automaatselt ühisvara varasuhe.
• Kogu abielu ajal soetatud vara kuulub mõlemale abikaasale võrdsetes osades.
• Ühisvara puhul vastutavad abikaasad ühiselt ka kohustuste eest, mis on seotud ühisvaraga (nt ühised laenud) ja on võetud perekonna vajaduste rahuldamiseks.

2.     Lahusvara

• Lahusvara puhul säilitab iga abikaasa oma vara omandiõiguse ainuisikuliselt, nii enne kui ka pärast abiellumist.
• Abikaasad vastutavad ainult enda isiklike kohustuste eest ja võivad oma vara iseseisvalt hallata.
• See varasuhe sobib paaridele, kes soovivad varalist iseseisvust nii õiguste teostamisel kui ka kohustuste kandmisel.

3.     Vara juurdekasvu tasaarvestus

• Vara juurdekasvu tasaarvestus tähendab, et abielu kestel soetatud vara on kummagi osapoole ainuomand. Vara on selle abikaasa nimel, kelle nimele see omandati.

Vara, mis on soetatud abielu kestel kuulub lahutuse korral tasaarvestamisele, st abikaasal, kellel on tekkinud vähem soetisvara, on õigus nõuda teiselt abikaasalt rahalist hüvitist.

Varasuhte valiku tegemine

1.     Vaikimisi kehtiv varasuhe

• Kui abikaasad ei vali abiellumisavaldusega varasuhet, kehtib vaikimisi ühisvara režiim.

2.     Varasuhte valimine abiellumisavalduses

• Abikaasad saavad abiellumisavalduses valida kas ühisvara, lahusvara või vara juurdekasvu tasaarvestuse režiimi.

3.     Abieluvaraleping

• Abikaasad võivad enne abiellumist või abielu ajal sõlmida abieluvaralepingu.

Abieluvaraleping sõlmitakse notariaalselt tõestatud vormis ja selle alusel tehtud muudatused varasuhtes kantakse abieluvararegistrisse.

Varasuhte valiku praktilised kaalutlused

1.     Ühisvara valik

• Sobib paaridele, kes soovivad jagada nii vara kui ka kohustusi võrdselt, sh valitseda abielu kestel soetatud vara ühiselt.
• Risk: Ühisvara puhul vastutab üks abikaasa teatud juhtudel ka teise abikaasa võetud kohustuste eest.

2.     Lahusvara valik

• Sobib paaridele, kes soovivad hoida oma vara ja kohustused eraldi, sh valitseda vara ainuisikuliselt.
• Eelis: Kaitseb abikaasa vara teise abikaasa võlgade või riskide eest.
• Risk: Võib tekitada abielus varalise eraldatuse tunde, kui üks abikaasa omab märgatavalt rohkem vara.

3.     Vara juurdekasvu tasaarvestus

• Sobib paaridele, kes soovivad suuremat varalist iseseisvust, kui võimaldab ühisvara varasuhe, kuid kes samas soovivad anda majanduslikult nõrgemale abikaasale rohkem tagatisi, kui seda pakub varalahususe varasuhe.

Notariaalse lepingu sõlmimise kulud

• Notari tasu

Notariaalse varasuhte lepingu sõlmimise miinimum notari tasu on 73,20 eurot, kuid see võib sõltuda lepingu keerukusest ja sisust.

• Abieluvararegistri kanne

Leping kantakse abieluvararegistrisse lisatasu eest. Notari tasu registrikaardi avamisel on 30,50 eurot.

Kokkuvõte

Eesti seadus võimaldab abikaasadel valida kolme varasuhte liigi vahel: ühisvara (vaikimisi), lahusvara ja vara juurdekasvu tasaarvestus. Õige varasuhte valik sõltub abikaasade varalisest olukorrast, tulevikuplaanidest ja riskide maandamise soovist. Kui varasuhte režiim ei vasta abikaasade vajadustele, on alati võimalik sõlmida abieluvaraleping, et seda muuta.

---

Abieluvaraleping

Abieluvaraleping on õiguslik kokkulepe, mille alusel võivad abikaasad:

• abiellumisel valitud varasuhte asendada teise seaduses sätestatud varasuhtega;
• valitud varasuhte lõpetada;
• anda ühisvara valitsemise õiguse ühele abikaasale;
• tunnistada ühis- või lahusvaraks üksikuid esemeid või teatavasse liiki kuuluvaid esemeid.

Abieluvaraleping on oluline abikaasade varaliste suhete reguleerimiseks, kui abikaasad ei soovi seadusjärgset varalahususe varasuhet.

Milleks abieluvaralepingut kasutatakse?

1.     Varasuhete määratlemiseks

• Lepingu abil saab valida uue, abiellumise hetkel valitust erineva varasuhte liigi või varem valitud varasuhte lõpetada, või määratleda, millised esemed kuuluvad ühisvara ja millised lahusvara hulka.

2.     Riskide eest kaitsmiseks

• Lepingu abil saab tagada, et ühe abikaasa võlad ei kahjusta teise abikaasa vara.

3.     Pärimise lihtsustamiseks

• Lepingu tingimused võivad aidata vältida vaidlusi pärimisel.

4.     Kohustuste ja õiguste täpsemaks reguleerimiseks

• Lepingu abil saavad abikaasad täpselt määratleda oma varalised kohustused ja õigused, et vältida hilisemaid vaidluseid, sh otsustada anda ühisvara valitsemise õigus ühele abikaasale.

Kuidas abieluvaralepingut sõlmida?

1.     Notariaalne leping

• Abieluvaraleping tuleb sõlmida notariaalselt tõestatud vormis, et see oleks kehtiv.
• Notar selgitab pooltele lepingu sisu ja õiguslikke tagajärgi.

2.     Abieluvararegistri kanne

• Pärast lepingu sõlmimist tuleb see kanda abieluvararegistrisse, mis teeb lepingu kehtivaks ka kolmandate isikute suhtes (nt võlausaldajad).

3.     Aeg ja koht

• Lepingu saab sõlmida nii enne abiellumist kui ka abielu ajal. Kui leping sõlmitakse enne abiellumist, hakkab see kehtima abielu registreerimise hetkest.

Millal abieluvaralepingut kaaluda?

1.     Ettevõtlusega tegelevad isikud, sh isikud, kes oma tegevuses kannavad suuri riske

• Ettevõtlusega tegelevad isikud võivad soovida kaitsta oma äritegevust ja vara võimalike riskide eest, hoides selle lahusvarana. Teisalt võivad isikud, kes oma majandustegevuses võtavad suuri riske, soovida kaitsta abikaasat riskide kandmise eest.

2.     Abielu välisriigis sõlminud isikud

• Välisriigis sõlmitud abielud võivad vajada eraldi varasuhte määratlemist, kuna eri riikides kehtivad erinevad varasuhte liigid.

3.     Soov paindlikuks varajaotuseks

• Kui abikaasad soovivad osa varast valitseda ühiselt ja osa hoida eraldi, on abieluvaraleping sobilik ja vajalik meede.

Lepingu muutmine või lõpetamine

• Muutmine: Abieluvaralepingut saab muuta, kui mõlemad pooled sellega nõustuvad. Muudatused tuleb teha samuti notariaalselt tõestatud vormis ja kanda abieluvararegistrisse.
• Lõpetamine: Leping lõpeb ühe abikaasa surma ja ka lahutuse korral. Lepingu võib lõpetada ka abielu ajal, sõlmides uue abieluvaralepingu, millega kehtestatakse muu abieluvarasuhe.

Notaritasu

• Lepingu sõlmimise ja muutmise notaritasu sõltub lepingu esemeks oleva vara väärtusest. Miinimum notari tasu on 73,20 eurot, kuid tasu võib olla ka suurem.

---

Plussid ja miinused

---

Kokkuvõte

Abieluvaraleping on paindlik vahend abikaasade varaliste suhete reguleerimiseks, mis annab võimaluse määrata, kuidas vara kuulub ja jaguneb. See on eriti kasulik keerukamate varaliste suhete korral või kui soovitakse vältida jagatud riske. Leping tuleb alati sõlmida notariaalselt tõestatud vormis ning kanda abieluvararegistrisse, et tagada selle õiguslik kehtivus ka kolmandate isikute suhtes.

---

Abikaasa nõusolek tehinguks

Abielu ajal kehtivate varasuhete režiim määrab, kas ja millal peab abikaasa andma teisele abikaasale nõusoleku vara käsutamiseks või tehingu tegemiseks. Eriti oluline on see ühisvara korral, kus mõlema abikaasa õigused ja kohustused vara suhtes on võrdsed. Abikaasa nõusoleku nõue on kehtestatud selleks, et kaitsta perekonna varalisi huve.

Millal on abikaasa nõusolek vajalik?

1.     Ühisvara varasuhte korral

• Kui vara kuulub ühisvarasse, vajab üks abikaasa teise abikaasa nõusolekut sisuliselt kõigi ühisvaraga tehtavate tehingute tegemiseks, sealhulgas:
• Kinnisvara käsutamine: kinnisvara müümiseks, pantimiseks või muul viisil käsutamiseks on nõutav mõlema abikaasa nõusolek.
• Ühises majapidamises kasutatava vara käsutamine: näiteks pereauto või muude ühisvaraks olevate esemete müümine.
• Äriühingute osaluste võõrandamine: abielu kestel asutatud ühingute osalus kuulub teistsuguse kokkuleppe puudumisel ühisvarasse, mistõttu on osaluse võõrandamiseks vaja mõlema abikaasa nõusolekut.

Abikaasade igapäevavajaduste rahuldamiseks tehtavad tehingud, näiteks kommunaalkulude tasumine või söögi ostmine, saab teha ka üks abikaasadest teise nõusolekuta.

2.     Lahusvara varasuhte korral

• Lahusvara režiimi korral ei ole abikaasa nõusolekut tehinguks vaja, kuna kumbki abikaasa käsutab oma vara iseseisvalt.
• Erand: abikaasa võib ainult teise abikaasa nõusolekul käsutada või kohustuda käsutama abikaasa lahusvaraks olevat perekonna eluasemena kasutatavat või omanikuks mitteoleva abikaasa poolt eraldi kasutatavat eluruumi ning anda selle kolmanda isiku kasutusse või lõpetada selle kasutamise aluseks oleva õigussuhte.

Kuidas abikaasa nõusolekut anda?

Abikaasa nõusolek peab olema antud samas vormis, nagu on seaduses tehingule sätestatud vorm. Näiteks kinnisasja käsutamine toimub notariaalselt tõestatud vormis, mistõttu peab ka abikaasa nõusolek olema antud notariaalselt tõestatud vormis. Samas sõiduautot võib võõrandada ka suulise lepingu alusel, mistõttu võib sel juhul olla abikaasa nõusolek ka suuliselt antud.

Mis juhtub, kui abikaasa nõusolekut ei anta?

• Tehingu tühisus
• Kui tehing tehakse ilma abikaasa nõusolekuta, võib teine abikaasa taotleda tehingu tühisuse tuvastamist kohtus.
• Näiteks, kui kinnisvara müüakse teise abikaasa nõusolekuta, võib kohus tuvastada müügilepingu tühisuse.
• Kahju hüvitamine
• Kui üks abikaasa teeb ilma nõusolekuta tehingu, mis kahjustab perekonna vara, võib teine abikaasa nõuda kahju hüvitamist.

Erandid nõusoleku nõudest

On olukordi, kus abikaasa nõusolekut ei ole vaja:

1.     Isiklikuks tarbeks mõeldud vara käsutamine

• Näiteks rõivaste, ehete või muude isiklike asjade müük või vahetamine.

2.     Väiksemad igapäevased tehingud

• Näiteks toidu või kodutarvete ostmine, muude perekonna igapäevaste vajaduste katmine.

3.     Tehingud, mis on tehtud abieluvaralepingu alusel

• Kui varasuhte leping määrab, et teatud vara kuulub lahusvarasse, või on abieluvaralepinguga antud ühisvara valitsemise õigus ühele abikaasale, ei ole nõusolek vajalik.

Kokkuvõte

Abikaasa nõusolek on vajalik ühisvaraga tehingute tegemiseks, kui puudub teistsugune kokkulepe, nt abieluvaraleping. Lahusvara režiimi korral sellist nõusolekut ei nõuta, kuid teatud juhtudel võib see olla vajalik ka lahusvara puhul. Abikaasa nõusolekuta ühisvaraga tehtud tehing on tühine. Lisaks võib nõuda kahju hüvitamist.

---

Abikaasa võlad

Abielu ajal tekkinud võlgade ja kohustuste jagamine abikaasade vahel sõltub varasuhte liigist ning sellest, kas kohustused võeti perekonna huvides või ühe abikaasa isiklikuks tarbeks. Eesti perekonnaseadus määratleb, millistes olukordades vastutavad abikaasad kohustuste eest ühiselt ja millal jäävad kohustused ühe abikaasa kanda. Läbi mõeldud varalised kokkulepped kaitsevad abikaasasid tarbetute vaidluste ja riskide eest.

Vastutus abikaasa kohustuste eest

Abikaasa võlgade ja kohustuste eest vastutamine sõltub abikaasade vahel kehtivast varasuhte režiimist. Eestis kehtivad järgmised võimalused:

1.     Ühisvara varasuhe (vaikimisi režiim)

• Kui abikaasade vahel kehtib ühisvara režiim, kuuluvad kõik abielu jooksul soetatud varad ja võetud kohustused (eeldusel, et need on võetud perekonna vajaduste rahuldamiseks) ühisvarasse, kui pole teisiti kokku lepitud.
• Mõlemad abikaasad vastutavad oma lahus- ja ühisvara ulatuses kohustuste eest, mis on seotud perekonna vajaduste ja ühisvara haldamisega.
• Kohustused võivad hõlmata:
  • Kinnisvara ostmist ja sellel lasuvaid laene.
  • Igapäevaseid elamiskulusid, näiteks kommunaalmakseid ja toidukulusid.
  • Perega seotud suuremaid kohustusi, nagu hariduse või tervishoiuga seotud kulutused.

2.     Lahusvara varasuhe

• Kui abikaasade vahel on lahusvara režiim, säilitab kumbki abikaasa oma vara ja vastutab ainult oma isiklike kohustuste eest.
• Kohustused lahusvara režiimi puhul:
  • Abikaasa ei vastuta teise abikaasa võetud kohustuste ja võlgade eest, välja arvatud tehingute puhul,  mille abikaasa teeb ühise majapidamise korraldamise või laste huvides või perekonna muude tavapäraste vajaduste katmiseks. Selliste tehingute osas tekib abikaasade solidaarkohustus.

Abikaasa vastutus perekonna huvides võetud kohustuste eest

Perekonna huvides võetud kohustuste eest vastutavad abikaasad vastavalt kehtivale varasuhtele, kuid reeglina jaguneb vastutus järgmiselt:

1.     Ühisvara korral

• Kohustused, mis on võetud ühisvara soetamiseks või perekonna vajaduste katmiseks, jagunevad võrdselt.
• Näited:
  • Kodulaen, mis on võetud ühise eluaseme ostmiseks.
  • Pereauto ostmisega seotud liising.
  • Kommunaalteenuste arved ja muud igapäevased kulutused.

2.     Lahusvara korral

• Lahusvara režiimi puhul vastutab kumbki abikaasa oma kohustuste eest, aga kui laen või muu kohustus on võetud perekonna huvides, võib teine abikaasa olla solidaarselt vastutav.
• Näited:
  • Kui üks abikaasa võtab laenu, et katta lapse hariduskulusid, võib teine abikaasa olla solidaarselt vastutav.

3.     Perekonna igapäevased vajadused

• Perekonna huvides tehtud igapäevased kulutused, nagu toit, kommunaalkulude tasumine, kulutused ühistele lastele ja transport, kuuluvad mõlema abikaasa vastutusalasse ja selle osas vastutavad mõlemad abikaasad, olenemata kehtivast varasuhte režiimist.

Erandid ja erijuhtumid

On olukordi, kus abikaasa ei vastuta teise abikaasa võlgade eest.

1.     Isiklikud võlad

Kui abikaasa võtab laenu või teeb kulutusi, mis pole seotud perekonna huvidega (nt luksuskaubad, isiklik äri või hobid), vastutab ta nende kohustuste eest isiklikult, ka ühisvara režiimi puhul.

2.     Ühisvara ületavad võlad

Kui ühisvara väärtus ei kata abikaasade kohustusi, ei vastuta abikaasa oma isikliku varaga, välja arvatud

• kohustuste eest, mille kumbki abikaasa on võtnud perekonna vajaduste rahuldamiseks,
• abikaasade solidaarkohustuse täitmise eest,
• kohustuste täitmise eest, mille puhul on kohustatud abikaasa leppinud kolmanda isikuga kokku, et ta vastutab nii ühis- kui ka lahusvaraga.

3.     Kohustuste jagamine lahutuse korral

• Lahutuse käigus jagatakse ka ühisvaral lasuvad kohustused.

Kaitsemehhanismid ja abinõud

Abikaasad saavad end ja oma vara kaitsta järgmistel viisidel.

1.     Abieluvaraleping

• Abikaasad saavad abieluvaralepinguga määrata, kuidas vara ja kohustused jagunevad. Näiteks võivad nad määratleda, et kõik võlad kuuluvad lahusvarasse.

2.     Inventuur

• Kui abikaasa pärib võlgadega vara, saab ta nõuda pärandi inventuuri, et vältida vastutust pärandaja isiklike võlgade eest.

3.     Tehingute kooskõlastamine

• Kui üks abikaasa plaanib mahukat tehingut, näiteks kinnisvara müüki või ostu, on vaja teise abikaasa nõusolekut. See vähendab riski, et üks abikaasa kahjustab ühisvara.

Praktilised näited

1.     Ühisvara varasuhte korral

• Abikaasa võtab kodulaenu, et osta ühiselt kasutatav elamu. Mõlemad abikaasad vastutavad laenu tasumise eest, olenemata sellest, kumb abikaasa selle vormistas.

2.     Lahusvara varasuhte korral

• Kui üks abikaasa võtab laenu, et alustada isiklikku äritegevust, vastutab ta selle kohustuse eest täielikult oma lahusvaraga.

3.     Perekonna huvides võetud laen

• Kui üks abikaasa võtab laenu, et katta pere vajadusi, näiteks lapse hariduskulusid, vastutavad selle kohustuse eest mõlemad abikaasad.

Kokkuvõte

• Ühisvara režiimi korral vastutavad abikaasad ühiselt kohustuste eest, mis on seotud perekonna huvidega.
• Lahusvara režiimi puhul vastutab iga abikaasa oma isiklike kohustuste eest, kuid perekonna ühiste vajaduste rahuldamiseks võetud kohustused võivad olla jagatud.
• Abieluvaraleping ja notariaalsed kokkulepped aitavad selgelt määratleda abikaasade vastutust, vähendades riske ja vaidlusi.