Vara jagamine

VARA JAGAMINE

Vara jagamine abielu lõppemisel võib olla keeruline ja koormav protsess. Seadus näeb ette praktilised viisid, kuidas vara jagamine võib toimuda ja mida see endaga kaasa toob. Vara jagamine kokkuleppel on üks lihtsamaid ja kuluefektiivsemaid viise, samas kohtu kaudu vara jagamine võib võtta vaidluse korral aega aastaid.

---

Millest siin juttu tuleb?

Vara jagamine kokkuleppel
Vara jagamine kohtus
Kinnisvara jagamine
Kohustuste ja laenude jagamine
Muu vara jagamine

Vara jagamine kokkuleppel

Vara jagamine kokkuleppel on abielu lahutamise üks lihtsamaid ja kuluefektiivsemaid viise, mis võimaldab abikaasadel jagada ühiselt omandatud vara vastastikusel kokkuleppel. See protsess toimub kohtu sekkumiseta ning sobib olukordades, kus abikaasad suudavad vara jagamises rahumeelselt kokku leppida.

Mis on vara jagamine kokkuleppel?

Vara jagamine kokkuleppel tähendab, et abikaasad lepivad ise kokku, kuidas nende ühisvara jagatakse pärast abielu lahutamist. See kokkulepe võib hõlmata:

• Kinnisvara jagamist.
• Pangakontodel asuva raha ja säästude, investeeringute jagamist.
• Sõidukite, mööbli, elektroonika ja muu vallasvara jagamist.
• Laenude ja muude kohustuste jagamist.

Kuidas vara jagamise kokkulepe toimub?

1.     Läbirääkimised abikaasade vahel

• Abikaasad arutavad vara jaotuse üle ja lepivad kokku, kuidas vara ja kohustused jagatakse.
• Võimalusel kaasatakse läbirääkimistesse neutraalne vahendaja, näiteks advokaat või perelepitaja, kes aitab saavutada õiglast kokkulepet.

2.     Kokkuleppe vormistamine

• Kui kokkulepe saavutatakse, tuleks see vormistada kirjalikult. Kokkulepe peab olema selge ja hõlmama kõiki olulisi detaile vara jaotuse kohta.
• Kokkulepe sõlmitakse notariaalselt tõestatud vormis, kui vara jagamine hõlmab kinnisvara või muud vara, mille käsutamisele kohaldub notariaalse tõestamise vorminõue.

3.     Muudatused kinnistusraamatus

• Kui kokkulepe hõlmab kinnisvara, tuleb kokkulepped notariaalselt tõestada ning seejärel muudetakse ka kinnistusraamatu kandeid nii, et need kajastaksid õigesti poolte kokkulepet omandi osas.

4.     Pangakontod ja muud varad

• Pangakontode ja muude rahaliste varade jagamiseks tuleb mõlemal abikaasal anda vastavad juhised pankadele või muudele asjaga seotud asutustele.

Millal on vara jagamine kokkuleppel võimalik?

Vara jagamine kokkuleppel on võimalik, kui:

• Abikaasad on suutelised vara jaotuses kokku leppima, ei ole vaidlust vara väärtuse, omandiõiguse või kohustuste jagamise üle.
• Mõlemad pooled on valmis tegema mõistlikke kompromisse.

Kokkuleppe eelised

1.     Kiirus ja lihtsus

• Vara jagamine kokkuleppel on oluliselt kiirem ja lihtsam kui kohtumenetluses.

2.     Kuluefektiivsus

• Notaritasud ja kokkuleppe vormistamise kulud on tunduvalt madalamad kui kohtumenetlusega seonduvad kulud.

3.     Paindlikkus

• Abikaasad saavad ise otsustada ja vabalt kokku leppida vara jagamise tingimused, arvestades enda vajadusi ja eelistusi ning tehes soovi korral kompromisse.

4.     Vähem stressi ja konflikte

• Kokkuleppe saavutamine võimaldab vältida pikki ja kurnavaid kohtuvaidlusi.

Kokkuleppe tüüpilised tingimused

1.     Kinnisvara

• Abikaasad lepivad kokku, kas kinnisvara jääb ühele abikaasale või vara müüakse ja müügist saadud tulu jagatakse.

2.     Sõidukid

• Lepitakse kokku, kellele jäävad pere sõidukid ja kuidas nende väärtus kompenseeritakse või kuidas need võõrandatakse.

3.     Pangakontod ja säästud

• Jagatakse ühiselt kogutud säästud ja/või investeeringud.

4.     Laenud ja muud kohustused

• Lepitakse kokku, kelle kanda jäävad olemasolevad laenud ja kohustused, mis on üldjuhul seotud ka omandiõiguse saamisega, st kui vastav vara jääb ühe poole omandisse, jääb üldjuhul tema kanda ka varaga seotud kohustus.

5.     Isiklikud asjad

• Abikaasal on õigus endale jätta oma isiklikud esemed, näiteks ehted, riided või muud talle olulised esemed. Isegi juhul, kui abielule kohaldub ühisvara, on abikaasa isiklikud tarbeesemed tema lahusvara.

Näited praktilistest olukordadest

1.     Kinnisvara jagamine

• Abikaasad otsustavad, et abielu ajal soetatud korter jääb ühele abikaasale. Teine abikaasa saab rahalise kompensatsiooni, mis makstakse osamaksetena. Kokkulepe sõlmitakse notariaalselt tõestatud vormis ja vastav muudatus kantakse kinnistusraamatusse.

2.     Laenude jagamine

• Pereauto ostmiseks võetud liising antakse üle abikaasale, kes auto endale saab. Teine abikaasa vabaneb laenukohustusest, mis fikseeritakse kokkuleppes.

3.     Isiklikud asjad

• Mööbel ja kodumasinad jagatakse poolte vahel vastastikusel kokkuleppel. Abikaasad otsustavad, et suuremate esemete (nt pesumasin, teler) eest rahalist kompensatsiooni ei nõuta.

Mida teha, kui kokkulepet ei saavutata?

Kui abikaasad ei suuda vara jagamises kokkuleppele jõuda, tuleb vara jagamise küsimus lahendada kohtumenetluse teel.

Kokkuvõte

Vara jagamine kokkuleppel on kõige kiirem ja odavam viis abielu ajal soetatud vara jaotamiseks. See võimaldab abikaasadel ise otsustada, kuidas vara ja kohustused jagatakse, vältides pikki kohtuvaidlusi. Notari kaasamine on vajalik kinnisvara ja teatud juhtudel ka äriühingus osaluse jagamiseks, et tagada kokkuleppe õiguslik kehtivus. Kui kokkulepet ei õnnestu saavutada, tuleb vara jagamine lahendada kohtus.

---

Vara jagamine kohtus

Kui abikaasad ei suuda vara jagamise tingimustes kokkuleppele jõuda, tuleb pöörduda kohtu poole. Vara jagamine kohtus on keerulisem, kulukam ja ajamahukam protsess kui kokkuleppe teel vara jagamine, kuid see võimaldab lahendada kõik vaidlused seaduslikul ja õiglase põhimõtte alusel.

Millal on vara jagamine kohtus vajalik?

Kohtumenetlus on vajalik, kui

1.     Abikaasad ei jõua kokkuleppele vara jagamises

• Näiteks üks abikaasa ei nõustu teatud vara jagamise või väärtusega.

2.     Võlgade ja kohustuste jagamine on vaidlusalune

• Kui üks abikaasa keeldub jagamast abielu ajal tekkinud kohustusi (nt kodulaen, liising).

Kohtumenetluse etapid

1.     Hagiavalduse esitamine kohtule

• Vara jagamist sooviv abikaasa esitab kohtule hagiavalduse.
• Hagiavaldus peab sisaldama:
  • Vara loetelu, mida soovitakse jagada.
  • Jagamise ettepanekut (kuidas vara peaks jagunema).
  • Tõendeid vara omandiõiguse, väärtuse ja kohustuste kohta (nt kinnistusraamatu väljavõtted, lepingud).

2.     Kohtu ettevalmistavad toimingud

• Kohus palub pooltel esitada kirjalikud seisukohad, kutsub pooled istungile ja nõuab vajadusel lisatõendeid või -selgitusi.
• Kohtunik võib määrata vara hindamise (nt kinnisvarahindaja või finantsanalüütiku kaasamine) või selgitada menetlusosalistele, et neil tuleb vara väärtust täiendavalt tõendada.

3.     Kohtuistung

• Pooled esitavad oma seisukohad ja tõendid.
• Kui võimalik, suunab kohus pooled kokkuleppele (nt vara müük ja saadud tulu jagamine, kompromissini jõudmine).

4.     Kohtuotsus vara jagamise kohta

• Kui pooled ei jõua kokkuleppele, teeb kohus otsuse, lähtudes seadusest ja tõenditest.
• Otsus võib hõlmata vara jagamist osadeks, rahalise kompensatsiooni määramist või vara müüki.

5.     Kohtuotsuse täitmine

• Sõltuvalt kohtuotsuse sisust tuleb kohtuotsuse täitmiseks pöörduda kas kohtutäituri poole või edastab kohus ise info vastavale registrile registrikande muutmiseks (nt kinnistusraamatus või muudes registrites).

Kuidas kohus vara jagab?

1.     Ühisvara jagamine

• Ühisvara jagatakse üldjuhul võrdsetes osades

2.     Lahusvara jagamine

• Lahusvara (nt abielu eel omandatud vara või kingitused, pärimise teel saadu) jääb selle omanikule ja seda ei jagata, välja arvatud juhul, kui pooled lepivad kokku teisiti.

3.     Kohustuste jagamine

• Kohus jagab abielu ajal võetud kohustused üldjuhul kooskõlas vara jagamisega, st abikaasa, kellele jääb vara omandiõigus, jääb ka varaga seotud kohustus.

4.     Rahaline kompensatsioon

• Kui üks abikaasa saab vara ainuomanikuks, võib kohus määrata teisele abikaasale omandi kaotuse eest rahalise kompensatsiooni.

5.     Vara müük

• Kui vara ei ole võimalik jagada (nt ühiselt omandatud kinnisvara), võib kohus otsustada vara müügi ja saadud tulu jagamise. Enne tulu jagamist tuleb üldjuhul täita varal lasuvad kohustused, nt kinnisasja soetamiseks võetud laen.

Vara jagamise üldised põhimõtted

1.     Õigluse põhimõte

• Kohus tagab, et vara jagamine toimub võimalikult õiglaselt, arvestades poolte huvisid, panust ja vajadusi.

2.     Laste huvide kaitse

• Kui paaril on alaealised lapsed, arvestab kohus laste huve vara jagamisel, näiteks määrates laste elukohaks sobiva vara ühe vanema omandisse.

3.     Vara hindamine

• Vara väärtuse määramiseks kaasatakse vajadusel sõltumatud eksperdid (nt kinnisvarahindajad, finantsanalüütikud).

Kohtumenetluse kulud

1.     Riigilõiv

• Vara jagamise hagiavalduse riigilõiv on 420 eurot.

2.     Õigusabi kulud

Kui menetlusse kaasatakse advokaat lisanduvad õigusabikulud, mis sõltuvad asja keerukusest ning valitud õigusabi osutaja hinnakirjast.

Eelised ja puudused vara jagamisel kohtus

Kokkuvõte

Vara jagamine kohtus on vajalik, kui abikaasad ei suuda iseseisvalt vara jaotuses kokkuleppele jõuda. Kohtumenetluses jagab kohus ühisvara vastavalt seadusele ning poolte kokkuleppele, kui pooled jõuavad kohtumenetluse käigus mingisuguse kompromissini. Kuigi menetlus võib olla aeganõudev ja kulukas, tagab see, et vara jagamine toimub vastavalt seadusele ning aitab lõpetada senised vaidlused vara jagamise osas. Kui võimalik, on soovitatav proovida esmalt kokkulepe saavutada, et vältida kohtuvaidlustega kaasnevat stressi ja kulusid.

---

Kinnisvara jagamine

Kinnisvara jagamine on üks olulisemaid ja keerukamaid küsimusi abielu lahutamise ja vara jagamise protsessis. Abielu ajal omandatud kinnisvara kuulub üldjuhul ühisvarasse (kui ei ole sõlmitud abieluvaralepingut või valitud teistsugust varasuhte režiimi), mistõttu tuleb lahutuse korral otsustada, kuidas kinnisvara jagada.

Kinnisvara jagamise võimalused

1.     Kinnisvara jääb ühele abikaasale

• Kui üks abikaasa soovib kinnisvara endale, peab ta tasuma teisele abikaasale rahalise kompensatsiooni, mis vastab kinnisvara väärtuse osale, mis kuulub teisele poolele.

2.     Kinnisvara müük

• Kui kumbki abikaasa ei soovi kinnisvara endale või kui rahalise kompensatsiooni maksmine ei ole võimalik, otsustatakse kinnisvara müüa ja saadud tulu jagada osapoolte vahel vastavalt kokkuleppele või kohtu otsusele.

3.     Kinnisvara jagamine füüsiliselt

• Kui kinnisvara jagamine füüsiliselt on võimalik (nt paaril on kaks korterit või kaks kinnistut, mis on võrdsete väärtustega), võib iga abikaasa saada ühe korteri ja ühe kinnistu, rahalist kompensatsiooni tasumata.

4.     Ühine omandamine pärast lahutust

• Erandjuhtudel võivad abikaasad otsustada säilitada kinnisvara ühise omandina, näiteks kui kinnisvara kasutatakse laste elukohana ja mõlemad vanemad osalevad selle ülalpidamises.

Kinnisvara jagamise etapid

1.     Kinnisvara väärtuse hindamine

• Jagamiseks on vaja määrata kinnisvara õiglane turuväärtus.
• Väärtuse hindamiseks võib kasutada:
  • Kinnisvarahindaja teenuseid.
  • Viimaseid kinnisvara müügitehingute andmeid samas piirkonnas, aga kui teine pool sellele vastu vaidleb, tuleb tõenäoliselt kinnisasja turuväärtuse kohta asjatundja arvamuse saamiseks siiski pöörduda kinnisvarahindaja poole.

2.     Kokkuleppe saavutamine

• Kui abikaasad jõuavad omavahel kokkuleppele kinnisvara jagamise osas, tuleb see vormistada notariaalselt tõestatud vormis.

3.     Notariaalne tõestamine ja kinnistusraamatu kanne

• Kinnisvara omandiõiguse muutmiseks on vaja teha notariaalne tehing.
• Omandiõiguse muutus registreeritakse kinnistusraamatus, kus uus omanik (või omanikud) kantakse kinnistusraamatusse.

4.     Kohtumenetlus (vajadusel)

• Kui kokkuleppele ei jõuta, määrab kinnisvara jagamise kohtumenetlus, mille raames võib kohus otsustada vara müügi kolmandale isikule või vara jäämise ühe isiku ainuomandisse, millega üldjuhul kaasneb teisele isikule rahalise kompensatsiooni tasumine.

Millal on vaja kaasata notar?

Kinnisvara jagamiseks peab alati sõlmima notariaalselt tõestatud kokkulepe, kuna kõik omandiõigusega seotud tehingud peavad olema notariaalselt tõestatud ja lisaks:

• Kinnisvara omandiõigus on vaja kinnistusraamatus ametlikult ümber registreerida.
• Notar tagab tehingu seaduslikkuse ja selgitab osapooltele tehingu tagajärgi.

Kinnisvara jagamise erijuhtumid

1.     Koormatud kinnisvara (nt hüpoteek või laen)

• Kui kinnisvaral lasub hüpoteek või kodulaen, tuleb kokku leppida, kuidas laenukohustus jagatakse.
• Näiteks säilitab üks abikaasa kinnisvara ja jätkab laenumaksete tasumist, samas kui teine abikaasa vabaneb laenukohustusest.

2.     Kinnisvara, mis kuulub lahusvarasse

• Kui kinnisvara kuulus ühele abikaasale enne abiellumist või saadi kingitusena või pärandina, jääb see abikaasale lahusvaraks ja seda ei jagata, välja arvatud juhul, kui pooled on teisiti kokku leppinud.

3.     Ühiselt soetatud, kuid erinevate panustega kinnisvara

• Kui kinnisvara soetamisel kasutas üks abikaasa oma lahusvara ühisvara huvides, võib ta nõuda, et selle väärtus hüvitatakse ühisvara arvel.

Näited praktilistest olukordadest

1.     Korter jääb ühele abikaasale

• Paaril on abielu ajal soetatud korter väärtusega 100 000 eurot. Kohtu otsusega jääb korter ühele abikaasale, kes maksab teisele abikaasale rahalise kompensatsiooni 50 000 eurot.

2.     Maja müük ja tulu jagamine

• Ühiselt omandatud maja müüakse 200 000 euro eest. Müügitulu jagatakse abikaasade vahel võrdselt, kumbki saab 100 000 eurot.

3.     Kinnisvara koos laenu tasumise kohustusega

• Üks abikaasa saab kinnisasja ainuomanikuks ning jätkab ainuisikuliselt kodulaenu tasumist. Teine abikaasa vabaneb laenukohustusest ja saab rahalise kompensatsiooni, mis vastab tema osale kinnisvara väärtusest.

Eelised ja puudused kinnisvara jagamisel

Kokkuvõte

Kinnisvara jagamine lahutuse korral võib toimuda kas kokkuleppel või kohtumenetluse teel. Kui abikaasad suudavad jagamises omavahel kokku leppida, on see kiirem, lihtsam ja odavam lahendus. Kui kokkulepet ei saavutata, jagab kohus kinnisvara seaduses ettenähtud võimalustel, arvestades konkreetse vaidluse asjaolusid.

---

Kohustuste ja laenude jagamine

Abielu lahutamise ja vara jagamise protsess hõlmab ka abielu ajal tekkinud kohustuste jagamist. Kohustuste ja laenude jagamine võib osutuda keeruliseks, kuna need on tihedalt seotud abikaasade ühisvaraga ja pooled ei pruugi jõuda jagamise osas kokkuleppele.

Kohustuste liigid abielu ajal

1.     Ühisvara kohustused (mis tuleb jagada)

• Kohustused, mis on võetud abielu ajal, kui kohustused on võetud perekonna ühiste vajaduste rahuldamiseks.
• Näited
  • Kodulaen, mis on võetud ühisvarasse kuuluva perekonna eluaseme soetamiseks.
  • Laen või liising, mis on võetud pereauto ostmiseks.

2.     Isiklikud kohustused (mis ei kuulu jagamisele)

• Kohustused, mis ei ole seotud perekonna vajadustega ja mis on võetud ühe abikaasa isiklikuks tarbeks.
• Näited
  • Isiklik tarbimislaen (nt reisimiseks, hobideks või luksuskaupade ostmiseks).
  • Ärilaenud, mis on seotud ühe abikaasa ettevõtlusega ja ei mõjuta ühisvara, kui äriühing ei kuulu ühisvara hulka.

Kuidas kohustused jaotatakse?

1.     Kokkuleppel

• Abikaasad võivad kokkuleppe alusel otsustada, kuidas laenud ja muud kohustused jagatakse.
• Näide
  • Üks abikaasa võtab üle kodulaenu tasumise kohustuse ja saab kinnisasja ainuomanikuks, samal ajal kui teine abikaasa vabaneb laenukohustusest ning jääb ilma ka omandist. Sarnaselt võib jagada ka näiteks sõidukite omandiõigust ja nende soetamiseks võetud kohustusi.

2.     Kohtuotsusega

• Kui abikaasad ei jõua kokkuleppele, jagab kohus kohustused abikaasade vahel väärtuseliselt võrdsetes osades, üldjuhul kooskõlas vara, mille soetamiseks on kohustus võetud, jagamisega.

Kohustuste jagamine kokkuleppel

Kokkuleppe alusel jagamine on kiirem ja kuluefektiivsem kui kohtumenetlus. Kokkulepe peab sisaldama:

• Täpset loetelu kõigist kohustustest (nt laenud, liisingud, võlgnevused).
• Iga kohustuse jagamise tingimusi (kes jätkab laenu tasumist ja millistel tingimustel).
• Kui on kaasatud kolmandaid osapooli (nt pank või liisingufirma), tuleb kokkulepe kooskõlastada nendega ning teatud juhtudel tuleb sõlmida võlausaldajaga uus kokkulepe, millega jäetakse kohustus ühe abikaasa kanda.

Kohustuste jagamine kohtus

Kui kokkulepet ei saavutata, jagab kohus kohustused vastavalt seadusele.

1.     Ühisvaraga seotud kohustused

• Kohustused jagatakse abikaasade vahel proportsionaalselt ühisvara jaotusega.
• Näiteks, kui kodu jääb ühele abikaasale, jääb talle ka sellega seotud kodulaen.

2.     Rahaline kompensatsioon

• Kui üks abikaasa võtab üle suurema osa kohustustest või jääb ilma omandiõigusest, võib kohus määrata talle rahalise kompensatsiooni teiselt abikaasalt.

3.     Kolmandate osapoolte õiguste kaitse

• Kohus ei saa muuta kolmandate isikutega sõlmitud lepinguid. Kui kohustus on võetud mõlema abikaasa nimel, vastutavad pankade ees mõlemad abikaasad solidaarselt, kuid kohus saab jätta kohustuse abikaasade omavahelises suhtes ühe isiku kanda.

Eriküsimused kohustuste jagamisel

1.     Kinnisvaraga seotud laenud

• Kodulaen: Kui üks abikaasa soovib säilitada kinnisvara, peab ta sageli võtma üle ka sellega seotud laenukohustuse.
• Kui kinnisvara müüakse, kasutatakse saadud tulu esmalt laenu tasumiseks ja ülejäänud summa jagatakse abikaasade vahel.

2.     Pereauto liising

• Liising jääb abikaasale, kes säilitab auto omandiõiguse, kuid ta peab jätkama ka liisingumaksete tasumist.

3.     Solidaarne vastutus

• Kui laen on võetud mõlema abikaasa nimel, vastutavad nad panga ees solidaarselt. Lahutuse korral tuleb saavutada kokkulepe või kohtuotsus, kuidas vastutus jaguneb abikaasade omavahelises suhtes. Vajadusel tuleb sõlmida võlausaldajaga uus kokkulepe, mille kohaselt vastutab kohustuse täitmise eest ainult üks abikaasa.

4.     Kohustused kolmandate isikute ees

• Kui kohustus on seotud ühise majapidamise või perekonna vajadustega, jagatakse see võrdselt, isegi kui kohustuse võttis ainult üks abikaasa.

Kulud kohustuste jagamisel

1.     Notaritasud

• Notariaalse kokkuleppe kulud sõltuvad jagatavate kohustuste mahust ja keerukusest.

2.     Kohtumenetluse kulud

• Kohtumenetluse riigilõiv on 420 eurot. Lisanduvad võimalikud õigusabikulud.

3.     Kolmandate osapoolte tasud

• Kui laenulepingut muudetakse (nt üks abikaasa vabastatakse laenukohustusest), võivad pangad nõuda lepingutasusid jms.

Kokkuvõte

Kohustuste ja laenude jagamine lahutuse korral sõltub sellest, kas kohustused on seotud ühisvaraga või on need ühe abikaasa lahusvarasse kuuluvad kohustused, mis ei kuulu jagamisele. Kokkuleppe teel kohustuste jagamine on kiireim ja odavaim viis, aga kui kokkulepet ei õnnestu saavutada, tuleb kohustuste jagamiseks pöörduda kohtusse. Oluline on arvestada ka kolmandate osapoolte, näiteks pankade ja teiste võlausaldajate õigusi, mis võivad mõjutada kohustuste jagamist.

---

Muu vara jagamine

Lisaks kinnisvarale ja laenudele kuuluvad abielu ajal soetatud vara hulka muud esemed ja õigused, mida tuleb lahutuse korral jagada. Muu vara jagamine hõlmab näiteks kodumasinaid, mööblit, elektroonikat, väärisesemeid, investeeringuid ja muid varalisi õigusi. See võib toimuda kokkuleppel või vajadusel kohtu kaudu.

Muu jagatava vara liigid

1.     Kodused esemed ja mööbel

• Kodumasinad (nt pesumasin, külmkapp, teler).
• Mööbel (nt diivanid, voodid, kapp).
• Elektroonika (nt arvutid, telefonid, telerid).

2.     Sõidukid

• Pereauto või muud transpordivahendid.

3.     Rahalised vahendid

• Ühiselt kogutud säästud, pangakontol olev raha, hoiused.
• Investeeringud, näiteks aktsiad või väärtpaberid.

4.     Muud õigused ja varad

• III pensionisamba osakud.

Kuidas muu vara jagamine toimub?

1.     Kokkuleppel

• Abikaasad lepivad kokku, kuidas vara jaotatakse. Kokkulepe on kiireim ja lihtsaim jagamisviis, mis väldib kohtuvaidlusi.
• Näited
  • Üks abikaasa saab kodumasinad ja teine mööbli.
  • Sõiduk jääb ühele abikaasale, samas kui teisele makstakse rahaline kompensatsioon.

2.     Kohtu kaudu

• Kui kokkulepet ei saavutata, võib kohus otsustada vara jagamise üle, lähtudes seaduses sätestatust.
• Kohus võib määrata vara jagamise füüsiliselt (nt üks saab auto ja teine saab mööbli) või rahalise kompensatsiooni kaudu, kus ühele jääb omand ja teine saab omandi kaotuse eest hüvitist.

Kokkuleppel jagamise protsess

1.     Vara nimekirja koostamine

• Mõlemad abikaasad koostavad ühiselt soetatud vara loetelu.
• Vara väärtus määratakse vastavalt tegelikule turuväärtusele või abikaasade kokkuleppele.

2.     Läbirääkimised

• Abikaasad lepivad kokku, milline vara jääb kellele.
• Võimalikud kompromissid võivad hõlmata rahalist kompensatsiooni või vara jagamist osade kaupa.

3.     Kokkuleppe vormistamine

• Kokkulepe vormistatakse kirjalikult, vajadusel notariaalselt tõestatud vormis.

Kohtu kaudu jagamise protsess

1.     Hagiavalduse esitamine

• Kui kokkulepet ei saavutata, esitab üks abikaasa kohtule hagiavalduse vara jagamiseks.

2.     Vara väärtuse hindamine

• Kui vara väärtus on vaidluse all, võib kohus määrata sõltumatu eksperdi vara hindamiseks (nt sõidukite hindamine, väärisesemete hindamine) või nõuda, et pooled esitaksid tõendeid vara väärtuse kohta.

3.     Kohtuotsus

• Kohus otsustab vara jagamise üle, lähtudes seaduses sätestatust ja konkreetsetest varaga seotud asjaoludest.
• Füüsiline jagamine: Vara jaotatakse füüsiliselt, kui see on võimalik (nt üks saab mööbli, teine elektroonika).
• Rahaline kompensatsioon: Kui füüsiline jagamine ei ole võimalik, määratakse ühele abikaasale rahaline kompensatsioon, nii et ühele jääb omand ja teine saab omandi kaotuse eest hüvitist.

Olulised põhimõtted muu vara jagamisel

1.     Ühis- ja lahusvara eristamine

• Ühisvara: Abielu ajal soetatud vara kuulub mõlemale abikaasale võrdselt, olenemata sellest, kelle nimele vara on registreeritud.
• Lahusvara: Vara, mis kuulus abikaasale enne abiellumist või saadi kingituse või pärandina, ei kuulu jagamisele.

2.     Isiklik vara

• Isiklikuks tarbeks mõeldud esemed (nt rõivad, ehted) ei kuulu jagamisele ja jäävad abikaasale, kellele need kuuluvad.

3.     Laste huvid

• Kui vara jagamine puudutab esemeid, mida kasutatakse laste huvides (nt laste mööbel või kodumasinad), võib kohus määrata nende esemete omandi vanemale, kelle juures lapsed elavad.

Näited muu vara jagamisest

1.     Elektroonika ja kodumasinad

• Teler ja pesumasin jäävad ühele abikaasale, samas kui teine saab köögimööbli ja väiksemad kodumasinad.

2.     Sõidukite jagamine

• Kui pereauto jääb ühele abikaasale, peab ta teisele abikaasale maksma kompensatsiooni auto väärtuse eest.

3.     Pangakontod ja investeeringud

• Ühiselt kogutud säästud jagatakse võrdselt, samas kui investeeringud võivad jääda sellele abikaasale, kes neid haldas, tasudes teisele abikaasale rahalist hüvitist.

Eelised ja puudused muu vara jagamisel

Kokkuvõte

Muu vara jagamine lahutuse korral hõlmab mitmesuguseid esemeid ja varalisi õigusi, mis tuleb jagada kas kokkuleppel või kohtu kaudu. Kokkuleppel jagamine on eelistatud, kuna see on kiirem ja kuluefektiivsem, samas kui kohtu kaudu jagamine võib olla vajalik keerukamate vaidluste korral. Oluline on selgelt määratleda vara omandiõigus ja väärtus, et jagamine oleks õiglane ja läbipaistev.