Kui vanemad lähevad lahku, tekib sageli küsimus, kuidas peaksid lapsed edaspidi vanematega suhtlema. Riigikohus käsitles enda lahendis olukorda, kus lapsevanemad ei jõudnud kokkuleppele lastega suhtlemise korras ning kohtud pidid seetõttu otsustama, mis on laste jaoks parim lahendus.
Lapse arvamus on oluline
Kohtupraktika rõhutab selgelt, et lapse arvamus tuleb alati välja selgitada ja seda tuleb arvesse võtta vastavalt lapse vanusele ja arengutasemele. See tähendab, et lapse soov ei pruugi olla alati otsustav, kuid kohtul on kohustus seda kaaluda ning põhjendada, miks lapse arvamust ei arvestata, kui seda ei tehta.
Näiteks viidatud kohtuasjas väljendasid lapsed selgelt, et nad ei soovinud olla nädal aega järjest isa juures, kuna see tähendas nende jaoks varasema ärkamise vajadust ja pikki sõite kooli ja lasteaeda. Kohus peab hoolikalt kaaluma, kas selline elukorraldus on lapse huvides.
Millist suhtlemiskorda eelistada?
Kui vanemad vaidlevad lastega suhtlemise üle, peab kohus hindama kõiki võimalikke lahendusi, mitte ainult vanemate enda pakutuid. Konkreetses asjas pakkusid eestkosteasutused ja laste esindaja välja, et lapsed võiksid veeta isaga näiteks pikemad nädalavahetused, et vältida liigset sõitmist kooli ja lasteaia vahet ning tagada samal ajal piisav suhtlemine isaga.
Kui kohus ei nõustu ekspertide soovitustega ning otsustab mõne teise lahenduse kasuks, siis peab kohus sellist otsust selgelt põhjendama. Üksnes mõlema vanema pakutud variantide võrdlemisest ei piisa.
Mis on lapse huvid?
Kohtu seisukoha kohaselt tuleb alati lähtuda lapse huvidest. See tähendab lapse füüsilise ja vaimse heaolu ning igapäevase elukorralduse arvestamist. Vanemate võrdsed õigused lapse suhtes ei tähenda tingimata seda, et laps peab veetma mõlema vanema juures võrdse aja. Olulisem on, milline suhtluskord toetab kõige paremini lapse arengut, harjumusi ja heaolu.
Näiteks kui ühe vanema elukoht asub oluliselt kaugemal lapse koolist ja lasteaiast, tuleb arvestada, kuidas mõjutavad pikad sõidud lapse igapäevaelu. Sellisel juhul võib olla lapse huvides kohtumine lühematel perioodidel, aga sagedamini, või hoopis pikemalt nädalavahetustel, mitte terve nädala kaupa.
Kohtulahend peab olema selgelt põhjendatud
Riigikohus rõhutas, et kohtulahend, mis reguleerib lastega suhtlemist, peab olema selgelt põhjendatud. Kohtud peavad selgitama, miks nad otsustavad ühe või teise suhtluskorra kasuks ning milliseid kaalutlusi nad seejuures arvestasid. See annab vanematele ja lastele selge arusaama, miks just selline otsus on tehtud.
Kokkuvõte: laste huvid ennekõike
Kokkuvõtvalt peab lastega suhtlemise korra kindlaksmääramisel olema esikohal lapse heaolu ja huvid. Kohtutel on kohustus lapse arvamust kuulata, seda arvestada ja oma otsuseid põhjalikult selgitada. Nii saab tagada, et laste igapäevaelu ja suhted mõlema vanemaga on võimalikult hästi korraldatud ka pärast vanemate lahkuminekut.