VANEMATE ÕIGUSED JA KOHUSTUSED
Vanema hooldusõigus hõlmab isikuhooldust (õigust hoolitseda lapse isiku eest), varahooldust (õigust hoolitseda lapse vara eest) ning otsustusõigust (õigust otsustada lapsega seotud asju). Hooldusõiguslik vanem on üldjuhul ka lapse seaduslik esindaja.
Isikuhooldus
Vanemate kohustus ja õigus hoolitseda oma lapse füüsilise ja vaimse
heaolu eest on sätestatud seadusega. Isikuhooldus hõlmab lapse igapäevaste
vajaduste rahuldamist, sealhulgas toidu, riietuse ja eluaseme pakkumist, aga ka
lapse arengu ja tervise eest hoolitsemist. Lapse heaolu tagamisel on oluline
arvestada tema individuaalseid vajadusi, näiteks tervislikku seisundit,
haridust ja vaba aja veetmise võimalusi. Eriti oluline on jälgida, et laps
kasvaks turvalises ja toetavas keskkonnas, kus tal on võimalus areneda. Vanemad
vastutavad lapse kaitsmise eest nii füüsilise kui ka emotsionaalse kahju osas.
Lapse huvide esikohale seadmine aitab tagada tema tasakaalustatud arengu ja
heaolu.
Varahooldus
Varahooldus tähendab lapse vara haldamist ja selle väärtuse säilitamist. Vanematel on kohustus hoolitseda lapse vara eest mõistlikkuse põhimõtet järgides, tagades, et vara kasutatakse lapse huvides. See hõlmab nii pärandvara haldamist kui ka igapäevaste kulutuste katmist. Kui lapse vara haldamiseks on vaja ulatuslikumat otsust, näiteks kinnisvara müümine, pärandvara jagamine või pärandist loobumine, peavad vanemad arvestama seaduslikke piiranguid ja saama varaga tehingute tegemiseks kohtu nõusoleku. Vanemad ei tohi kasutada lapse vara isiklikeks eesmärkideks ega ohustada lapse vara väärtust.
Otsustusõigus
Otsustusõigus annab vanematele õiguse teha lapse jaoks olulisi otsuseid, sealhulgas hariduse, tervise ja vaba aja veetmisega seotud küsimustes. See hõlmab ka õigust valida lapsele sobiv kool, otsustada ravi üle ning suunata lapse tegevusi ja huvialasid. Otsuste tegemisel tuleb arvestada lapse vanust ja arengutaset, samuti tema enda soove, kui ta on piisavalt küps oma seisukohti väljendama. Kui vanemad elavad eraldi ja jagavad hooldusõigust, tuleb suured otsused teha ühiselt. Kohtuvaidluste korral võib otsustusõigus vaidlusaluses küsimuses määrata ühele vanemale, kui see on lapse huvides. Otsustusõiguse oluline põhimõte on lapse huvide ja õiguste austamine ning nende esikohale seadmine.
Suhtlusõigus
Lapsel on õigus säilitada regulaarne ja lähedane kontakt mõlema vanemaga, sõltumata sellest, kas vanemad elavad koos või eraldi. Vanematel on kohustus tagada, et laps saaks suhelda teise vanemaga ning seda õigust ei takistataks. Kui vanematel on selles küsimuses lahkarvamusi, võib suhtluskorra määrata kohus. Suhtlusõigus hõlmab nii lapse külastusi kui ka teiste sidevahendite, näiteks telefoni või videokõnede kasutamist. Vanemate koostöö ja omavaheline suhtlus on võtmetähtsusega, et tagada lapse õigus mõlema vanemaga suhelda. Suhtlusõiguse piiramine kohtu poolt võib olla lubatud vaid juhul, kui see on lapse huvide kaitsmiseks hädavajalik.