PÄRAND
Lapsed on tihti esmased pärijad ja nende õiguste tagamine pärimisprotsessis on Eesti pärimisseadusega kindlalt reguleeritud. Pärimise käigus tagatakse lastele õigused oma vanemate pärandile, sõltumata sellest, kas tegu on bioloogiliste või lapsendatud lastega.
Laste pärimisõigus seadusjärgse pärimise puhul
Eesti seadusjärgse pärimise järjekorra alusel kuuluvad lapsed esimese astme pärijate hulka. See tähendab, et kui testamenti ei ole koostatud ja pärimislepingut ei ole sõlmitud, pärivad lapsed kogu pärandvara võrdselt. Seadusjärgne pärimisõigus hõlmab:
- bioloogilisi laps, sh abieluväliseid lapsi, kelle isadus on tuvastatud;
- lapsendatud lapsi (kes omavad võrdseid õigusi bioloogiliste lastega).
Lapse pärimisõigus kehtib isegi siis, kui vanemad on lahutatud või ei ole kunagi koos elanud.
Sundosa laste pärimisõiguses
Kui pärandaja on koostanud testamendi või pärimislepinguga jätnud alaealised või täiskasvanud lapsed, kelle suhtes pärandajal oli surma hetkel perekonnaseadusest tulenev kehtiv ülalpidamiskohustus, pärandist ilma või nende pärandiosi oluliselt vähendanud, on lastel õigus nõuda sundosa. Sundosa on rahaline nõue, mille suurus võrdub poolega seadusjärgsest pärandiosast, pärijate vastu. Sundosa nõue on suunatud raha maksmisele ning sundosa saajal ei ole õigust nõuda osa pärandvarast. Sundosa tagab, et lapsed ei jääks täielikult ilma oma pärimisõigusest.
Testamendijärgne pärimine laste kasuks
Testamendi kaudu saab pärandaja määrata laste pärimisõigused ja -kohustused selgemalt. Pärandaja saab määrata
- pärandiosade suurused ebavõrdselt, pärandaja soovi järgi;
- konkreetse vara (nt kinnisvara, ettevõte, säästud) ühe või mitme lapse kasuks;
- pärandvara jagamise viisi.
Kui laps on alaealine, haldab tema pärandvara lapse seaduslik esindaja (tavaliselt vanem või eestkostja) kuni lapse täisealiseks saamiseni.
Pärandiga seotud kohustused laste puhul
Lapsed ei päri ainult vara, vaid neile lähevad üle ka pärandaja kohustused (nt võlad). Kui laps on alaealine, saab pärandi vastuvõtmise või loobumise otsuse teha tema seaduslik esindaja, kuid pärandist loobumiseks on vaja kohtu nõusolekut.
Kui pärand on võlgadega koormatud, on lastel õigus:
1. Pärandist loobuda
Lapsel on kohtu nõusolekul õigus pärandist loobuda kolme kuu jooksul pärandi avanemisest. Kohtu nõusolek ei ole vajalik pärandist loobumiseks, kui lapse õigus pärandile on tekkinud lapse suhtes esindusõigust omava vanema pärandist loobumise tagajärjel.
2. Piiratud pärimine
Lapsed
võivad nõuda pärandi vastuvõtmist inventuuriga ja täita kohustused
seaduses sätestatud korras pärandvara arvel, sh reeglina esitada kohtule
pärandavara pankrotiavalduse. Inventuur on kohustuslik, kui pärijaks on
alaealine laps. Kui lapse seaduslik esindaja (lapse vanem või kohtu määratud
eestkostja) ei ole pärandi inventuuri taotlenud, vastutab ta isiklikult
pärandaja võlgade eest, mille rahuldamiseks pärandist ei jätkunud.
Laste õiguste kaitse pärimisel
Alaealiste laste õigusi kaitstakse eriti hoolikalt. Pärandiga seotud otsused peavad tagama lapse tulevase heaolu ning pärandvara haldamist jälgib vajadusel kohus või eestkosteasutus. Näiteks:
- Pärandist loobumine, pärandvara jagamine või päritud kinnisvara müük, mille omanikuks on saanud alaealine laps, nõuab kohtu luba.
- Lapse vara ei tohi kasutada lapsevanema isiklikuks kasuks.
Eriküsimused, mis võivad tekkida laste pärimisel
1. Lapsendatud lapsed
Neil on samaväärne pärimisõigus bioloogiliste lastega.
2. Abieluvälised lapsed
Kui isadus on tuvastatud, on neil võrdne pärimisõigus seaduslikus abielus sündinud lastega.
3. Eraldi määratud pärandvara
Kui testament on koostatud ja vara jagamine on määratud, tuleb järgida testamendi tingimusi.