ELATIS JA TOETUSED
Lapse
ülalpidamine on vanemate seaduslik kohustus, mis tähendab, et mõlemad vanemad
peavad panustama lapse vajaduste katmisesse sõltumata sellest, kas nad elavad
koos või eraldi. Elatis ja erinevad toetused on loodud selleks, et tagada lapse
heaolu ja turvalisus.
Mis on elatis?
Elatis on rahaline toetus, mida üks vanem maksab lapse ülalpidamise eesmärgil. See on oluline eelkõige lahus elavate vanemate puhul, kus laps elab suurema osa ajast ühe vanema juures. Elatise suurus peab vastama lapse vajadustele ning tagama tema füüsilise ja emotsionaalse heaolu.
Elatis võib hõlmata järgmisi vajadusi:
- toit, riided ja elamiskulud;
- haridusega seotud kulud (nt koolitarbed, kursused, huviringid);
- tervishoiuga seotud kulud (nt ravimid, arstivisiidid);
- lapse vaba aja veetmise ja hobidega seotud kulud.
Kuidas määratakse elatis?
Elatise
suuruse määramisel lähtutakse lapse vajadustest ja vanemate majanduslikust
olukorrast. Miinimumelatis Eestis on 287,72 eurot (seisuga 01.01.2025). Vaata
kehtivat elatise miinimumi siit: https://www.justdigi.ee/elatiskalkulaator/.
See on miinimumnõue, aga kui lapse vajadused on suuremad ja vanemal on suuremad
sissetulekud, võib kohus määrata ka kõrgema elatise.
Elatise määramise protsess
1. Kokkuleppel
Vanemad võivad elatise suuruses kokku leppida vabatahtlikult (suuliselt või kirjalikult või sõlmida notariaalne kokkulepe). See on kiireim ja odavaim viis probleemi lahendamiseks.
2. Kohtumenetlus
Kui vanemad ei jõua kokkuleppele, võib elatise suuruse määrata kohus. Selleks tuleb esitada hagiavaldus või maksekäsu kiirmenetluse avaldus (võimalik esitada e-toimiku kaudu).
- Maksekäsu kiirmenetlus toimub kiiremini kui hagimenetlus, kuid selle raames ei saa nõuda elatist tagasiulatuvalt ning nõutav igakuine elatis ei tohi ületada seaduses sätestatud elatise baasummat üle 1,5 korra.
- Hagimenetluses on aga võimalik elatist nõuda tagasiulatavalt kuni ühe aasta eest ning ka suuremas määras.
Kui
taotletakse miinimumelatisest suuremat elatist, tuleb esitada ka tõendid lapse
vajaduste ja vanemate sissetulekute kohta. Elatisnõudega kohtusse pöördudes
riigilõivu tasuma ei pea.
Mida teha, kui elatist ei maksta?
Kui elatise osas on sõlmitud notariaalne leping, elatise on määranud kohus või on olemas muu täitedokument (nt kinnitatud vanemluskokkulepe) ning elatise maksja ei täida oma kohustust, saab elatise saaja pöörduda avaldusega kohtutäituri poole, kui võlgniku elu- või asukoht on Eestis või kui Eestis asub võlgniku vara.
Teatud juhtudel saab eesti kohtutäitur või Justiits- ja Digiministeerium abistada ka välismaal elavalt vanemalt elatise sisse nõudmisel. Lisainfot leiad Kohtutäiturite Koja kodulehelt ja juristaitab.ee lehelt Elatisotsuse tunnustamine.
Lisaks
on riigil olemas elatisabi fond, kust saab ajutist rahalist abi
olukordades, kus vanem keeldub elatist maksmast. Elatisabi kuni 200 eurot kuus
maksab riik lapsele, kelle vanem või vanemad ei täida ülalpidamiskohustust.
Elatisabi on võimalik taotleda kohtu-, täite- ja pankrotimenetluse ajal. Vaata
täpsemalt Sotsiaalkindlustusameti
kodulehelt.
Riiklikud lastetoetused
Lisaks elatisele on Eestis saadaval mitmeid riiklikke toetusi, mis on loodud perede toetamiseks ja laste heaolu tagamiseks (täpsemat infot leiad Sotsiaalkindlustusameti kodulehelt). Näiteks:
- Lapsetoetus
Igakuiselt makstav summa, mille suurus sõltub laste arvust peres.
- Üksikvanema toetus
Täiendav toetus, mida makstakse vanemale, kes kasvatab last üksinda.
- Lasterikka pere toetus
Peredele, kus kasvab kolm või enam last.
Millal saab elatise suurust muuta?
Elatise suuruse muutmist saab taotleda kohtus, kui varasema otsuse aluseks olevad asjaolud on oluliselt muutunud, näiteks:
- Lapse vajadused on kasvanud (nt haridus- ja tervishoiukulud).
- Elatist maksva vanema sissetulek on suurenenud või vähenenud.
- Lapse elukoht või elukorraldus on muutunud.