Mis juhtus ja milles seisnes vaidlus?

2022. aasta jaanuaris lahkus siit ilmast eakas mees, keda nimetame selles loos Mardiks. Mardi pärandvaraks oli Tartu linnas asuv korter ning raha mitmel arvelduskontol. Tema pärijateks olid kaks täiskasvanud last, Ants ja Anne, kes kumbki pärisid veerandi, ning tema abikaasa Ülle, kes päris poole pärandvarast.

Ants ja Anne soovisid pärandvara jagamist nii, et korter müüakse enampakkumisel ja raha jaotatakse vastavalt pärandiosadele. Ülle, kes oli Mardi abikaasa ja eakas pensionär, soovis aga jätkata elamist samas korteris ning nõudis korterile enda kasuks isikliku kasutusõiguse seadmist. Ta selgitas, et tal puudub rahaline võimalus soetada uut samaväärset korterit.

Lisaks vaieldi selle üle, kas Ülle arvelduskontol olev raha kuulub pärandvara hulka või on tegemist tema lahusvaraga, mis pärandvara hulka ei kuulu.

Mida otsustasid kohtud?

Tartu maakohus ja ringkonnakohus leidsid esmalt, et Üllel on õigus korteris edasi elada, kuna see oli abikaasade ühine kodu ning korterist ilmajäämine halvendaks märgatavalt tema elutingimusi. Seetõttu seadsid nad korterile Ülle kasuks tasuta tähtajatu kasutusõiguse ja keeldusid korteri müümisest.

Ants ja Anne kaebasid otsused edasi Riigikohtusse. Nende sõnul ei olnud õiglane korteri ühisomandi lõpetamist täielikult välistada, sest seadus näeb ette, et kaasomanikud võivad alati nõuda ühisomandi lõpetamist.

Riigikohus leidis, et eelmistel kohtuastmetel polnud õigust korteri jagamist välistada. Ka siis, kui korterile on seatud isiklik kasutusõigus, saab korteri müüa enampakkumisel – ostja peab lihtsalt arvestama, et korteriga kaasneb Ülle kasutusõigus. Kohtud määrasid, missuguste eelduste esinemisel saab nõuda pärandvara hulgas olevale kinnisasjale isikliku kasutusõiguse seadmist. Need on järgmised: (1) nõude esitaja on pärandaja abikaasa, (2) kinnisasi, millele abikaasa palub seada isikliku kasutusõiguse, oli abikaasade ühine kodu ja (3) pärandaja abikaasa elujärg halveneb pärimise tõttu (vt ka RKTKo 05.02.2020, 2-18-8886/64, p 10).

Riigikohus otsustas lõpuks, et korter tuleb siiski müüa avalikul enampakkumisel, ning müügisumma jaotatakse vastavalt pärandiosadele pärast müügikulude mahaarvamist: Anne ja Ants saavad kumbki ¼ ja Ülle ½.

Kas pangakontol olev raha kuulub pärandvara hulka?

Teine oluline küsimus puudutas Ülle arvelduskontol olevat raha. Nimelt oli Ülle kontole laekunud tema pension ning eraldi ka väljamakse pensionifondi osakute eest. Pension kuulub abikaasade ühisvarasse ja seega osaliselt pärandvara hulka, pensionifondi väljamaksed aga mitte.

Riigikohus selgitas, et kui abikaasad on valinud varaühisuse varasuhte, siis kuulub eelduslikult kummagi abikaasa pangakontol olev raha abikaasade ühisvara hulka (RKTKo 24.03.2021, 2-18-18277/79, p 20.5 ja selles viidatud kohtupraktika). Seega kuulus eelduslikult pärandaja surmapäeval kostja arvelduskontol olev raha tema ja pärandaja ühisvara hulka, millest pärandaja osa läks tema surmaga PKS § 39 järgi tema pärandvara hulka. Siiski ei ole välistatud, et abielu kestel abikaasa arvelduskontole laekunud raha kuulub selle abikaasa lahusvara hulka, kui menetluse kestel leiab tõendamist, et arvelduskontol olev raha saadi tasuta käsutuse teel (PKS § 27 lg 1 p 2), tegemist on väljamaksega kohustusliku pensionifondi osakute eest (PKS § 27 lg 1 p 4) vms. Lahusvara ei muutu ühisvaraks pelgalt selle laekumisega ühe abikaasa arvelduskontole.

Riigikohus saatis selle küsimuse tagasi ringkonnakohtusse, kus tuleb nüüd täpselt selgitada, kui palju Ülle kontol olevast rahast kuulus pärandvara hulka ja kui palju oli tema isiklik lahusvara.

Mida sellest kohtuotsusest õppida ja kuidas vältida selliseid vaidlusi tulevikus?

• Koostage testament. Testament aitab vältida vaidlusi pärijate vahel ja tagab, et pärandvara jagatakse pärandaja enda soovi järgi.
• Vältige vara segunemist. Kui soovite hoida mõnda vara, nt pensioni väljamakseid, enda lahusvarana, siis avage selleks eraldi pangakonto. Nii on võimalik hiljem selgelt määratleda, mis kuulub pärandvara hulka ja mis mitte.
• Kasutusõiguse seadmine. Kui soovite tagada oma abikaasale või partnerile võimaluse jätkata elamist ühises kodus, kaaluke kasutusõiguse seadmist.

See kohtuasi näitab ilmekalt, kui olulised on selged kokkulepped ja põhjalikud dokumendid, mis aitavad ära hoida kulukaid ja emotsionaalselt raskeid vaidlusi lähedaste vahel.