Abielu sõlmimine

Abielu sõlmimine on oluline eluetapp. Selleks, et abielu saaks ametlikult sõlmitud, tuleb järgida seadusest tulenevaid nõudeid ja esitada vajalikud dokumendid.

Abielu sõlmimise üldtingimused

1. Vanusepiirang

Abielu võivad sõlmida isikud, kes on vähemalt 18-aastased.

2. Teovõime

Abielu sõlmimiseks peavad mõlemad osapooled olema teovõimelised ja andma teadliku nõusoleku. Piiratud teovõimega täisealine isik võib abielluda üksnes juhul, kui ta saab piisavalt aru abielu õiguslikest tagajärgedest.

3. Suguluse piirang

Abielu ei saa sõlmida isikud, kes on omavahel otsesed sugulased (vanem ja laps, vend ja õde, poolvend ja poolõde) või kasuvanem ja kasulaps.

Tähtajad abielu sõlmimiseks

Abielu saab sõlmida mitte varem kui 1 kuu ja mitte hiljem kui 6 kuud pärast abiellumisavalduse esitamist. See annab paarile mõtlemisaega ja võimaldab ametiasutustel teha vajalikud kontrolltoimingud.
Erandjuhtudel võib kohus lühendada 1 kuu pikkust ooteaega (nt tervislikel põhjustel, raseduse korral või muul mõjuval põhjusel).

Abiellumisavalduse esitamine

Abiellumisavalduse peavad abiellujad esitama isiklikult perekonnaseisuametnikule (kohaliku omavalitsuse juures), notarile või vaimulikule. Kohalikule omavalitsusele on võimalik abiellumisavaldus esitada ka e-rahvastikuregistris, kui mõlema abielluja sünni- ja perekonnaseisuandmed on kantud rahvastikuregistrisse ning abiellujate Eesti elukohaandmed on rahvastikuregistrisse kantud vähemalt kuus kuud enne avalduse esitamist.

Avalduse esitamiseks vajalikud dokumendid:

Kui mõlema abielluja andmed on rahvastikuregistris olemas ja nad on enne abiellumisavalduse esitamist elanud Eestis vähemalt kuus kuud, ei ole abiellumiseks vaja esitada lisadokumente, vajalik on üksnes isikut tõendav dokument –, pass või ID-kaart.

Kui ühe abielluja andmed ei ole rahvastikuregistrisse kantud, tema elukoht on välisriigis või ta on enne abiellumisavalduse esitamist elanud Eestis vähem kui kuus kuud, tuleb lisaks abiellumisavaldusele esitada järgmised dokumendid:

1. Sünnitunnistus

2. Eelmise abielu lõppemist tõendav dokument

Vajalik juhul, kui üks või mõlemad osapooled on olnud varem abielus (nt lahutustunnistus või abikaasa surmatunnistus).

3. Välisriigi kodaniku puhul

Elamisloa või viibimisõiguse tõend. Viibimisõigust ei pea tõendama Euroopa Liidu liikmesriigi kodanik.
Välisriigi pädeva asutuse tõend, et isik on vaba abielluma (nn abieluvõimetõend).

Perekonnaseisuasutusele esitatavad dokumendid peavad olema eesti, vene või inglise keeles. Kui dokumendid on tõlgitud, peab tõlke olema teinud vandetõlk. Välisriigi dokument peab olema legaliseeritud või kinnitatud apostilliga, kui välisleping ei näe ette teisiti.

Abielu sõlmimise koht

Abielu võib sõlmida kohalikus omavalitsuses (perekonnaseisuametis), notari või vaimuliku juures, kellel on õigus abielusid registreerida. Kokkuleppel on võimalik abielu sõlmida abiellujate valitud kohas väljaspool abielusõlmija ruume.
Vaimuliku juures sõlmitud abielu on kehtiv ainult siis, kui see registreeritakse hiljem rahvastikuregistris.

Abielu sõlmimise kulud

Abielu registreerimise tasu sõltub sellest, kus abielu sõlmitakse:

Kohalikus omavalitsuses (perekonnaseisuametis) tuleb tasuda riigilõivu 70 eurot.
Notari tasu on vastavalt notari tasu seadusele 64 eurot. Tasu suurus võib erineda, kui abielu sõlmitakse väljaspool notaribürood.

Tseremoonia lisateenused (nt ruumide rentimine, eriline asukoht või aeg) võivad tuua kaasa lisakulutusi

Abielu kehtivuse eelduseks on seaduslik nõusolek

Abielu sõlmimise eelduseks on mõlema osapoole vabatahtlik nõusolek. Kui selgub, et abielu on sõlmitud pettuse, ähvarduse, vägivalla või valeandmete alusel, võib abielu kehtetuks tunnistada.

Kokkuvõte

Abielu sõlmimine on seadusega reguleeritud protsess, mis tagab mõlema poole õigused ja kohustused. Oluline on järgida ettenähtud tähtaegu, ning esitada tõesed ja nõuetekohased dokumendid. Kõige olulisem on poolte vaba tahe ja soov abielu sõlmida. Vajadusel saab lisateavet ja abi küsida perekonnaseisuametist või notarilt.

Millest siin juttu tuleb?

Pädevad asutused
Avalduse esitamine
Tähtajad
Riigilõivud ja tasud
Abielu välismaalasega. Abieluvõimetõend
Perekonnanime valik
Varasuhte valik

Pädevad asutused

Eestis on abielu sõlmimise protsess täpselt reguleeritud, ning ainult kindlad asutused ja isikud on pädevad abielu registreerima. See tagab abielu juriidilise kehtivuse ja nõuetekohasuse.

Pädevad asutused abielu sõlmimiseks

Abielu saab Eestis sõlmida järgnevate asutuste ja isikute juures:

1. Perekonnaseisuametnikud kohalikus omavalitsuses

Perekonnaseisuametnikud on Eestis esmased abielu registreerijad.
Abielu registreerimise taotlus esitatakse vastava kohaliku omavalitsuse perekonnaseisuametile.
Perekonnaseisuametnikud vastutavad abielu seaduslikkuse kontrollimise, registreerimise ja rahvastikuregistrisse kandmise eest.

2. Notarid

Eestis on ka notaritel õigus abielusid registreerida. See pakub paindlikkust abielu registreerimise koha ja aja valikul, sest notarid võivad abielu registreerimise tseremooniat läbi viia ka väljaspool oma bürood.
Notarite teenuste kasutamine väljaspool notaribürood on sageli kallim kui perekonnaseisuametis või notaribüroos kohapeal abielludes, kuid see annab võimaluse personaalsemateks ja pidulikemateks lahendusteks.

3. Vaimulikud

Eestis on ka vaimulikel õigus abielusid registreerida.
Abielu sõlmimiseks peab vaimulikule olema antud õigus abielusid sõlmida. Enne abiellumisavalduse esitamist tasub kontrollida, kas valitud vaimulikule on vastav õigus antud.

Abielu sõlmimise kohta tuleb seejärel kanda info ka rahvastikuregistrisse, et see oleks juriidiliselt kehtiv

Välisriigis abielu sõlmimine

Eesti kodanikud võivad sõlmida abielu ka välisriikides. Sellisel juhul tuleb järgida vastava riigi seadusi ja reegleid. Kui abielu on välisriigis seaduslikult sõlmitud:

Tuleb abiellumist tõendav dokument ühe kuu jooksul esitada Eestis maakonnakeskuse kohalikule omavalitsusele või välisriigis Eesti välisesindusele, et vajalikud muudatused saaksid tehtud ka rahvastikuregistris.
Tõend peab olema vajadusel tõlgitud (tõlke peab olema teinud vandetõlk), legaliseeritud või apostillitud (sõltuvalt riigist, kus abielu sõlmiti, ning sellest, kuidas tõend esitatakse).

Mille eest pädevad asutused vastutavad?

Abielu sõlmimise nõuete kontrollimine

Asutused kontrollivad, kas abiellujad vastavad seaduslikele nõuetele (nt vanus, teovõime, sugulussuhete puudumine, eelmine abielu lõpetatud).

Abielu registreerimine

Asutused kannavad abielu andmed rahvastikuregistrisse ja väljastavad abielutunnistuse.

Abielu tseremoonia korraldamine

Eriti notarite ja vaimulike puhul on võimalik korraldada tseremoonia eriliselt just vastavalt abiellujate soovidele.

Millal pöörduda perekonnaseisuametniku, notari või vaimuliku poole?

Perekonnaseisuamet

Sobib neile, kes eelistavad abielu registreerimist traditsioonilises ja ametlikus keskkonnas.

Notar

Sobib paaridele, kes soovivad paindlikkust abiellumise aja ja koha valikul või soovivad kombineerida abielu registreerimise varasuhete lepingu sõlmimisega.

Vaimulik

Sobib neile, kellele on abielu sõlmimisel oluline kiriklik laulatus või muu religioosne komponent.

Kokkuvõte

Eestis on abielu sõlmimiseks kolm võimalust: perekonnaseisuametis, notaris või vaimuliku juures. Valik sõltub paaride eelistustest ja soovidest. Vajadusel saab abi ja juhiseid küsida perekonnaseisuametist, notarilt või vaimulikult.

Avalduse esitamine

Abielu sõlmimisel on esimene samm abiellumisavalduse esitamine. Abielu sõlmimiseks esitatakse abiellumisavaldus perekonnaseisuametile, notarile või vaimulikule. Abiellumisavalduse esitamine on seadusega reguleeritud ning selle eesmärk on tagada abielu kehtivus ja õiguspärasus.

Kus avaldus esitada?

1. Perekonnaseisuametile kohalikus omavalitsuses

See on kõige tavalisem ja lihtsam viis abielu registreerida.

2. Notarile

Notar pakub paindlikumaid võimalusi abielu registreerimise aja ja koha valikuks.

3. Vaimulikule

Abiellumisavaldus esitada vaimulikule, kellel on seaduslik õigus abielusid registreerida.

Kohalikule omavalitsusele on võimalik abiellumisavaldus esitada ka e-rahvastikuregistris, kui mõlema abielluja sünni- ja perekonnaseisuandmed on kantud rahvastikuregistrisse ning abiellujad elavad Eestis.

Avalduse esitamise tingimused

1. Isiklik kohalolek

Mõlemad abiellujad peavad avalduse esitamisel isiklikult kohale ilmuma. See tagab, et avaldus esitatakse vabatahtlikult ja mõlema osapoole teadlikul nõusolekul.

2. Isikut tõendavad dokumendid

Kehtiv pass või ID-kaart.

3. Vajalikud lisadokumendid

Kui ühe või kummagi abielluja andmed ei ole rahvastikuregistrisse kantud, tema elukoht on välisriigis või ta on enne abiellumisavalduse esitamist elanud Eestis vähem kui kuus kuud, tuleb lisaks abiellumisavaldusele esitada järgmised dokumendid:

Sünnitunnistus.
Välisriigi kodanikud peavad esitama ka oma elamisloa või viibimisõiguse tõendi. Viibimisõigust ei pea tõendama Euroopa Liidu liikmesriigi kodanikud.
Kui üks või mõlemad abiellujad on varem abielus olnud, tuleb esitada tõend eelmise abielu lõppemise kohta (nt lahutustunnistus või surmatunnistus).
Välisriigi kodanikel võib olla vaja esitada pädeva asutuse tõend abieluvõime kohta (tuntud ka kui „abieluvõimetõend“), mis kinnitab, et nad on vabad abielluma.

Avalduse vorm ja sisu

Avaldus tuleb esitada kirjalikult ja peab sisaldama:

Mõlema abielluja täisnime, isikukoodi ja elukoha andmeid.
Päringu kinnitust, et abiellujatel ei ole seaduslikke takistusi abielu sõlmimiseks (nt sugulussuhted, eelmine abielu pole lõpetatud).
Eelistatud abielu sõlmimise kuupäev ja koht.
Internetis on kättesaadavad ka elektroonselt täidetavad ja välja prinditavad abiellumisavalduse vormid.

Avalduse esitamise tasu

Avalduse esitamisega võib kaasneda riigilõiv, mille suurus sõltub asutusest ja abielu registreerimise asukohast.
Perekonnaseisuametis avalduse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv 70 eurot. Notari juures avalduse esitamisel tuleb tasuda notaritasu, mis on vastavalt notari tasu seadusele 64 eurot.

Avalduse esitamise tähtajad

Abiellumisavalduse esitamise ja abielu sõlmimise vahele peab jääma vähemalt 1 kuu.
Avaldus kehtib kuni 6 kuud. Kui abielu selle aja jooksul ei sõlmita, tuleb esitada uus avaldus.

Tähtaja erandid

Teatud juhtudel võib kohus vähendada abiellumisavalduse ja abielu sõlmimise vahel kehtivat ühekuulist ooteaega. Sellisteks juhtudeks võivad olla:

Rasedus.
Haigus või muu kiireloomuline põhjus (nt abielluja kaitseväkke astumine).

Mida kontrollitakse avalduse esitamisel?

1. Abielu seaduslikkust

Perekonnaseisuametnik või notar kontrollib, kas abiellujad vastavad seadusest tulenevatele tingimustele (vanus, sugulussuhted, eelmise abielu lõpetamine).

2. Rahvastikuregistri andmeid

Kontrollitakse, kas avalduse esitajad on rahvastikuregistrisse kantud ja nende andmed vastavad avaldusele.

Mis juhtub pärast avalduse esitamist?

Avalduse esitamise järel algab ooteperiood (vähemalt 1 kuu).
Perekonnaseisuametnik, notar või vaimulik kinnitab abielu sõlmimise kuupäeva ja teeb vajalikud ettevalmistused.
Abiellujad saavad valida tseremoonia vormi ja asukoha.

Kokkuvõte

Abieluavalduse esitamine on abielu sõlmimise esimene ja oluline samm. Avalduse esitamisel tuleb veenduda, et kõik nõutud dokumendid on esitatud ja avaldus vastab seadusest tulenevatele tingimustele. Kui avalduse esitamisel ilmneb takistusi, on soovitatav konsulteerida perekonnaseisuametniku või notariga, kes juhendab edasistes sammudes.

Tähtajad

Eestis on abielu sõlmimisega seotud mitmed tähtajad, mis tagavad, et abielu sõlmimine toimub seaduslikult ja nõuetekohaselt. Need tähtajad on olulised, et abiellujad saaksid oma otsuses veenduda ning ametiasutustel oleks piisavalt aega vajalike kontrollide tegemiseks.

Abiellumisavalduse esitamise ja abielu sõlmimise vaheline aeg

Minimaalne ooteaeg

Abielu saab sõlmida mitte varem kui 1 kuu pärast abiellumisvalduse esitamist. See periood võimaldab mõlemal osapoolel otsust kaaluda ning annab perekonnaseisuametnikule või notarile aega andmeid kontrollida.

Maksimaalne ooteaeg

Abielu tuleb sõlmida 6 kuu jooksul alates avalduse esitamisest. Kui seda ei tehta, kaotab avaldus kehtivuse ning tuleb esitada uus avaldus.

Ooteaja erandid

Teatud juhtudel on võimalik 1 kuu pikkust ooteaega lühendada, kui selleks on mõjuvad põhjused. Lühendamise põhjused võivad olla:

Rasedus

Kui pruut on lapseootel, saab abielu sõlmida kiiremini.

Terviseprobleemid

Kui ühe abielluja tervislik seisund tingib abielu kiire sõlmimise.

Erakorralised asjaolud

Näiteks abielu sõlmimine seoses pikaajalise välismaale kolimisega, abielluja kaitseväkke astumisega või muude mõjuvate põhjustega.

Eelmise abielu lõpetamise kontroll

Kui üks või mõlemad abiellujad on olnud varem abielus, peab eelmise abielu lõpetamine olema ametlikult tõestatud enne uue abiellumisvalduse esitamist.

Eelmise abielu lahutust või abikaasa surma tõendav dokument tuleb esitada koos abiellumisvaldusega juhul, kui vastavad andmed ei ole juba rahvastikuregistrisse kantud.

Välisriigi kodanike eritähtajad

Kui üks abiellujatest on välisriigi kodanik, võib tema abieluvõimetõendi (tõend, et ta on vaba abielluma) hankimine võtta rohkem aega. Sellisel juhul on soovitatav avalduse esitamine planeerida varakult. Sealjuures tuleb arvestada, et kui välisriigis ei väljastata mis iganes põhjusel abieluvõimetõendit, tuleb pöörduda kohtusse, et saada luba abielu sõlmimiseks ilma tõendita.

Abielu kehtivuse tähtajad

Abielu registreerimise kuupäev

Kui esitatud avalduse alusel ei sõlmita abielu 6 kuu jooksul, kaotab avaldus kehtivuse.

Dokumentide kehtivus

Esitatud dokumendid, näiteks abieluvõimetõend või muud lisadokumendid, peavad avalduse esitamise ajal olema kehtivad. Mõnes riigis väljastatakse tõendeid piiratud kehtivusajaga (nt 7 kuud).

Oluline teada!

Kui tähtaegu ei järgita (nt abieluavalduse kehtivusaja lõppemisel), tuleb kogu protsessi alustada otsast peale, sealhulgas esitada uuesti abiellumisavaldus ja dokumendid.
Tähtaegadest kinnipidamine aitab vältida asjatut viivitust ja lisakulusid.

Kokkuvõte

Eestis reguleerivad abielu sõlmimist kindlad tähtajad, millest kõige olulisemad on abiellumisavalduse esitamise ja abielu registreerimise vahelise perioodi minimaalne (1 kuu) ja maksimaalne (6 kuud) kestus. Erandlike asjaolude korral on võimalik ooteaega lühendada. Kõik tähtajad on loodud selleks, et tagada abielu seaduslikkus ja mõlema poole õigused.

Riigilõivud ja tasud

Abielu sõlmimisega kaasnevad Eestis riigilõivud ja tasud, mis sõltuvad sellest, kus abielu sõlmitakse ja millised lisateenused valitakse. Riigilõivud on seadusega kehtestatud ning nende suurus võib varieeruda sõltuvalt asutuse ja teenuse tüübist.

1. Perekonnaseisuametis abielu sõlmimine

Riigilõiv

Abielu registreerimine perekonnaseisuametis on üks soodsamaid võimalusi.

Abielu sõlmimise riigilõiv: 70 eurot (abielukande tegemine – kontrolli alati riigilõiv üle riigilõivuseadusest, sest see võib aja jooksul muutuda).
Lisatasud

Kui abielu registreerimine toimub väljaspool ametlikku tööaega või väljaspool perekonnaseisuameti ruume, võivad lisanduda eritasud, mille suurus sõltub konkreetse kohaliku omavalitsuse kehtestatud määradest.

2. Notari juures abielu sõlmimine

Notar pakub abielu sõlmimise ja registreerimise teenust paindlikumates tingimustes.

Notari tasu

Abielu registreerimise tasu notari juures on 64 eurot.

Lisakulud

Kui abielu registreerimine toimub väljaspool notari bürood või tööaega, võivad lisanduda täiendavad tasud.

3. Vaimuliku juures abielu sõlmimine

Tasu

Ka vaimuliku juures abiellumisel tuleb tasuda riigilõiv suuruses 70 eurot. Tavaliselt lisanduvad ka muud tasud, mille suurus sõltub konkreetsest pühakojast, kogudusest ja valitud tseremooniast.

4. Lisatasud ja -kulud

Tõendite ja dokumentide väljastamine
Abielutunnistuse duplikaat: 20 eurot
Abieluvõimetõendi väljastamine: 20 eurot
Tõlkimine ja kinnitamine (vajadusel)
Kui üks abielluja on välisriigi kodanik, võib olla vaja tõlkida abieluvõimetõend või muud dokumentid eesti keelde. Tõlkimise hind sõltub dokumendi mahust ja keelepaarist. Välisriigi dokumentide puhul võvivad lisanduda ka erinevad notaritasud, sõltuvalt konkreetsest dokumendist.
Lisateenused
Abielu registreerimise tseremoonia korraldamine erilises kohas (nt looduses, mõisas, muuseumis) võib tuua lisakulusid.

5. Välisriigis abielu sõlmimise kulud

Kui abielu sõlmitakse välisriigis, tuleb arvestada dokumentide apostillimise, tõlkimise ja Eestis registreerimise lisakuludega.
Apostillimise ja dokumentide kinnitamise kulud sõltuvad riigist, kus abielu sõlmitakse.

Kokkuvõte

Abielu sõlmimisega seotud kulud sõltuvad suuresti sellest, millist registreerimisvõimalust ja lisateenuseid abiellujad soovivad. Riigilõivu (70 eurot) tuleb tasuda perekonnaseisuametis või vaimuliku juures abielludes. Notari tasu abielu registreerimisel on 64 eurot. Erilise asukoha valimine ja tseremoonia korraldamine võib kulusid suurendada.

Abielu välismaalasega. Abieluvõimetõend

Eestis on võimalik abielu sõlmida ka välismaalasega, kuid sellega kaasnevad mõned täiendavad juriidilised ja dokumentidega seotud nõuded. Oluline on järgida nii Eesti seadusi kui ka välismaalase koduriigi nõudeid.

Abielu välismaalasega Eestis

1. Isiklik kohalolek

Nagu kõigi abielu registreerimiste puhul, peavad nii Eesti kui ka välisriigi kodanik olema avalduse esitamisel isiklikult kohal.

2. Vajalikud dokumendid välismaalasele

Kehtiv pass või ID-kaart.
Elamisloa või viibimisõiguse tõend (kui välismaalane elab Eestis), viibimisõigust ei pea tõendama Euroopa Liidu liikmesriigi kodanik.
Abieluvõimetõend: Dokument, mis kinnitab, et välismaalane on oma koduriigi seaduste kohaselt abieluvõimeline ehk vaba abielluma.
Kui välismaalane on olnud varem abielus, tuleb esitada tõend selle lõpetamise kohta (lahutustunnistus või surmatunnistus).

3. Dokumentide tõlkimine ja kinnitamine

Perekonnaseisuasutusele esitatavad dokumendid peavad olema eesti, vene või inglise keeles.
Kui dokumente on vaja tõlkida, peab seda tegema vandetõlk.
Kui dokumendid pärinevad välisriigist, võib olla vaja need apostillida või legaliseerida, sõltuvalt riigist, kus need on väljastatud.

4. Rahvastikuregistri kontroll

Perekonnaseisuametnik või notar kontrollib Eesti kodaniku andmeid rahvastikuregistrist.
Kui välismaalase andmeid registris ei ole, tuleb tema staatust tõendada esitatud dokumentide abil.

Mis on abieluvõimetõend?

Abieluvõimetõend (tuntud ka kui certificat de capacité matrimoniale) on dokument, mis kinnitab, et välismaalane on seaduslikult vaba abielluma. Selle väljastab tavaliselt välismaalase koduriigi perekonnaseisuasutus.

Kellel seda vaja on?
Kõigil välismaalastel, kes soovivad abielluda Eestis, sõltumata sellest, kas nad elavad Eestis või välismaal.
Tõendi sisu
Isiku nimi, sünniaeg ja -koht.
Märge selle kohta, et isik on oma koduriigi seaduste kohaselt abieluvõimeline (st ei ole juba abielus).
Dokument väljastatakse tavaliselt selle riigi keeles, kust see pärineb, ning tuleb sel juhul enamasti ka tõlkida.

Abieluvõimetõendi hankimine

1. Tõendi taotlemine

Välismaalane peab taotlema abieluvõimetõendi oma koduriigi perekonnaseisuametist või vastavast asutusest.
Mõnes riigis võib taotlemine võtta aega mitu nädalat, seega on oluline alustada protsessiga varakult.

2. Dokumentide legaliseerimine ja tõlkimine

Kui tõend pärineb riigist, mis ei ole liitunud Haagi apostillikonventsiooniga, tuleb dokument legaliseerida selle välisriigi saatkonnas või konsulaadis.
Tõendi peab üldjuhul tõlkima eesti keelde vandetõlk.

3. Kehtivusaeg

Paljudes riikides kehtib abieluvõimetõend ainult 3–6 kuud, seega tuleb see esitada õigel ajal. Oluline on silmas pidada, et Eestis kehtib välisriigis väljastatud abieluvõime tõend 7 kuud selle väljastamise kuupäevast arvates.

Erandid ja probleemid abieluvõimetõendiga

1. Riigid, kus abieluvõimetõendit ei väljastata

Mõnes riigis (nt USA) ei ole seaduslikku kohustust abieluvõimetõendit väljastada.
Sellisel juhul peab välismaalane esitama alternatiivse dokumendi, näiteks oma saatkonna kinnituse selle kohta, et isik on abieluvõimeline.

2. Dokumentide puudumine

Kui välismaalasel ei ole võimalik hankida abieluvõimetõendit (nt perekonnaseisuasutuse puudumise tõttu tema koduriigis), tuleb pöörduda kohtusse, et saada luba abiellumiseks abieluvõime tõendita.

Abielu sõlmimine välisriigi kodaniku koduriigis

Kui Eesti kodanik ja välismaalane soovivad abielluda välisriigis:

Eesti kodanik peab hankima abieluvõimetõendi Eesti perekonnaseisuametist.
Sama kehtib vastupidiselt – välismaalane peab järgima oma koduriigi seadusi ja nõudeid.
Abielu tuleb hiljem ka Eesti rahvastikuregistris registreerida.

Riigilõivud ja kulud

Abieluvõimetõendi väljastamine Eestis

Riigilõiv on 20 eurot (kontrolli riigilõiv üle riigilõivuseadusest, sest see võib muutuda).

Dokumentide tõlkimine ja lisatasud

Tõlkimise hind sõltub dokumendi pikkusest ja keelest. Välisriigi dokumentide puhul võivad lisanduda ka lisatasud seoses notari toimingutega, sh legaliseerimise ja apostillimisega.

Kokkuvõte

Välismaalasega Eestis abiellumine on täiesti võimalik, kuid nõuab lisadokumentide ja tõendite esitamist, eriti abieluvõimetõendit. Välisriigi kodanikul tuleb esitada oma koduriigi seadustele vastavad tõendid, mis kinnitavad, et ta on abieluvõimeline. Kõik dokumendid peavad olema eesti keeles (perekonnaseisuametile võib esitada dokumente eesti, inglise ja vene keeles) ja vajadusel notariaalselt legaliseeritud või apostillitud. Abielu registreerimisel perekonnaseisuametis, notari või vaimuliku juures tuleb tagada, et kõik seaduslikud nõuded on täidetud.

Perekonnanime valik

Abielu sõlmimisel saavad abiellujad valida endale ja oma tulevasele perekonnale sobiva perekonnanime. Perekonnanime valik on oluline otsus, mille eesmärk on tagada uue perekonna identiteet ning see mõjutab ka tulevikus sündivate laste perekonnanime.

Perekonnanime valiku võimalused

Abiellujad saavad valida perekonnanime järgmistel viisidel:

1. Ühine perekonnanimi, kus üks abielluja muudab oma perekonnanime

Üks abielluja võtab teise abielluja perekonnanime, samas kui teine säilitab oma senise perekonnanime.
See on kõige levinum valik, eriti kui soovitakse rõhutada ühtset perekondlikku identiteeti.

2. Ühe perekonnanime juurde liitmine

Abielluja võib oma senisele perekonnanimele lisada teise abielluja perekonnanime, moodustades nii liitperekonnanime.
Liitperekonnanimi on piiratud kahe komponendiga, näiteks „Tamm-Kask“.
Liitperekonnanimes ei saa kasutada sidekriipsu asemel tühikut.
Liitperekonnanime võib kanda vaid üks abikaasadest.

3. Perekonnanime säilitamine

Mõlemad abiellujad säilitavad oma senise perekonnanime, st kumbki ei võta teise perekonnanime.
Seda valikut tehakse tihti professionaalsetel põhjustel või rahvusvahelises abielus.

Mida tuleb arvestada perekonnanime valikul?

1. Juriidilised piirangud

Valitav perekonnanimi peab olema seotud vähemalt ühe abielluja senise nimega.
Perekonnanime ei saa luua täiesti uuena või võtta kolmanda osapoole nime (nt sugulase või sõbra perekonnanime).

2. Liitperekonnanime pikkus

Liitperekonnanimi ei tohi koosneda rohkem kui kahest komponendist.

3. Rahvusvaheline mõju

Kui üks abiellujatest on välisriigi kodanik, tuleb arvestada, et mõnes riigis ei tunnustata liitperekonnanime (nt teatud Euroopa või Aasia riikides).

4. Laste perekonnanimi

Valitud perekonnanimi määrab tavaliselt ka tulevaste laste perekonnanime, kui ei tehta teistsugust kokkulepet.

Kuidas perekonnanime valik registreeritakse?

Perekonnanime valik tuleb esitada abiellumisavalduse täitmisel perekonnaseisuametnikule või notarile.
Perekonnaseisuametnik kannab valitud perekonnanime abielutunnistusele ja rahvastikuregistrisse.
Kui abielu sõlmimisel valikut ei tehta, jäävad abiellujatele nende senised perekonnanimed.

Perekonnanime muutmise võimalus pärast abielu

Kui abiellujad otsustavad hiljem perekonnanime muuta, tuleb esitada taotlus perekonnaseisuametnikule. See protsess on võimalik ka pärast abielu registreerimist, kuid sellega kaasneb täiendav riigilõiv.

Riigilõiv perekonnanime muutmise eest

Perekonnanime muutmise riigilõiv pärast abielu sõlmimist on 150 eurot (kontrolli riigilõiv üle riigilõivuseadusest, sest see võib muutuda).
Riigilõiv ei kohaldu perekonnanime muutmisele abielu registreerimise käigus.

Kokkuvõte

Abielu sõlmimisel saavad abiellujad valida endale ühise perekonnanime, liitperekonnanime või säilitada oma senised nimed. Valik tuleb teha abieluavalduse esitamisel ning valitud nimi kantakse rahvastikuregistrisse. Perekonnanime valik on oluline otsus, mis mõjutab ka tulevaste laste nime ja perekondlikku identiteeti. Kui on plaanis muuta perekonnanime pärast abielu sõlmimist, tuleb esitada uus taotlus ja tasuda riigilõiv.