Üldreegel: vanemal on kohustus ülalpidamiseks

Perekonnaseadus sätestab, et vanemad peavad ülalpidama oma lapsi. Alaealise lapse puhul on see kohustus selge ja vältimatu. Kuid seadus määrab, et vanema kohustus ülalpidada oma last ei lõpe automaatselt 18-aastaseks saamisel.

Seaduse kohaselt (PKS § 97) peab vanem andma elatist ka siis, kui laps on täisealine, kuid ei ole veel võimeline end ise ülal pidama. See käib eelkõige õppivate laste kohta.

Tingimus: laps peab õppima

Kui laps on saanud 18-aastaseks, ent õpib edasi põhikoolis, gümnaasiumis või kutseõppeasutuses, võib ta nõuda vanemalt elatist kuni 21-aastaseks saamiseni. Tähtis on, et õppimine oleks katkematu ja laps ei oleks võimeline end ise täielikult ülal pidama.

Oluline on märgata, et seadus ei nõua ülikooliõpinguid: piisab sellest, et laps õpib kutsekoolis, keskhariduse omandamisel või muul viisil põhi- või keskhariduse tasemel.

Täisealine laps peab oma vajadusi tõendama

Kui alaealise lapse puhul eeldatakse, et tal on vajadused ja seega elatisenõue kehtib automaatselt, siis täisealisel õppival lapsel tuleb kohtule tõendada, et tal:

• on abivajadus,
• ei ole piisavat sissetulekut või vara,
• on õppimine põhjendatud ega ole formaalne.

Laps peab esitama tõendid õppimise kohta (nt koolitõend), samuti kuludokumente (nt elamiskulud, õpikute ost, transport).

Vanema maksevõime ja teiste pereliikmete panus

Kui õppival lapsel on õigus elatisele, tuleb hinnata ka vanema maksevõimet. Kohus arvestab täisealise lapse elatisenõude puhul, et vanem võib olla pensionär, haige või saada madalat sissetulekut.

Lisaks võib teisel vanemal (kellega laps koos elab) olla suurem osa lapse ülalpidamises, kuna ta katab ka eluaseme- ja toidukulud.

Riigikohtu seisukoht: miinimumelatist ei kohaldata automaatselt

Riigikohus on mitmes lahendis (nt 3-2-1-119-15) selgelt öelnud, et täisealine laps ei saa automaatselt miinimumelatist. Selle asemel tuleb igas konkreetses asjas hinnata lapse tegelikke vajadusi ja vanema võimalusi.

Kohus ei mõista elatist välja ainult varasema otsuse põhjal, vaid tõendid peavad näitama, et laps vajab endiselt abi ja vanem saab seda anda. Kohus arvestab ka teiste pereliikmete, näiteks ema panust.

Elatise kestus ja katkestamine

Elatis ei kehti tähtaegselt 21-aastaseks saamiseni, vaid seni, kuni õppiv laps vajab ülalpidamist. Kui laps katkestab õpingud, alustab töötamist või saab olulise sissetuleku (nt pärandi), võib elatise õigus lõppeda varem.

Vanem saab siis kohtusse minna ja nõuda elatise õiguse lõpetamist või vähendamist. Samuti saab laps alati loobuda elatise nõudest.

Elatise nõudmise vorm

Täisealine laps peab esitama elatise nõude ise, mitte tema vanem. Nõue esitatakse hagi korras elukohajärgsele kohtule.

Kokkulepped ja kompromissid

Vanemad ja täisealine laps võivad sõlmida elatise osas ka kokkuleppe. Kui vanem maksab vabatahtlikult summat, millega laps nõustub, ei ole vaja kohut kaasata. Soovitav on kokkulepe vormistada kirjalikult.

Lapse ja vanema suhted ei mõjuta kohustust

Isiklikud suhted (näiteks kui vanem ja laps ei suhtle) ei välista seadusjärgset kohustust. Kui laps vajab abi ja õpib, tuleb vanemal tõsiselt kaaluda elatise maksmist, sest kohus ei vabasta vanemat ainult isikliku konflikti põhjusel.

Kokkuvõtteks

Tagasi Marika ja Karli juurde. Kui Karl on täisealine, kuid õpib kutsekoolis ja ei saa end ise ülal pidada, on tal õigus nõuda isalt Toomaselt elatist. Selleks tuleb Karlil esitada hagi kohtusse, tõendada oma õppimist ja majanduslikku olukorda. Kohus võib seejärel määrata talle õigustatud ja vajaliku summa.

Vanemal tasub teada, et kohustus ei lõpe lapse täisealiseks saamisega, kui laps on abivajav ja õppiv. Ent samal ajal võib vanem nõuda ka elatise vähendamist või lõpetamist, kui tal on selleks põhjendatud alust.

Tähtis on, et lapse ja vanema vahel oleks usaldus ja avatus, et vajadusel saaks saavutada kokkuleppe kohtusse minemata.