Abielu lahutamine

Abielu lahutamine on abielu õiguslik lõpetamine, mis toimub abikaasade vastastikusel kokkuleppel või ühe abikaasa algatusel. Eestis reguleerib abielu lahutamist perekonnaseadus, mis näeb ette, kus ja kuidas saab abielu lahutada ning millised tingimused tuleb selleks täita.

Millest siin juttu tuleb?

Pädevad asutused
Avalduse esitamine
Abielu lahutamine kohtus
Tähtajad
Riigilõivud ja tasud
Perekonnanimi peale lahutust

Pädevad asutused

Abielu lahutamist võivad Eestis läbi viia perekonnaseisuamet, notar või kohus, sõltuvalt asjaoludest ja abikaasade omavahelisest kokkuleppest. Pädev asutus valitakse vastavalt lahutuse iseloomule ja keerukusele.

1. Perekonnaseisuamet

Perekonnaseisuamet on pädev lahutama abielu, kui abikaasad on lahutuse osas jõudnud vastastikusele kokkuleppele ja on teinud abielu lahutamiseks kirjaliku avalduse, sh eeldusel, et abielu lahutamisele kohaldub Eesti õigus.

Tingimused

Abikaasad peavad isiklikult kohal olema ja esitama ühise avalduse. Isiklikult ei pea kohal olema, kui digitaalallkirjaga kinnitatud avaldus esitatakse turvalises veebikeskkonnas.
Kui üks abikaasa ei saa mõjuval põhjusel kohale ilmuda, on võimalik esitada notariaalselt tõestatud avaldus.

Menetlus

1. Abikaasad esitavad perekonnaseisuametile abielu lahutamise avalduse.

2. Pärast abielu lahutamise avalduse esitamist määratakse abielulahutuse päev. Sellel päeval lahutab perekonnaseisuamet mõlema abikaasa kohalolekul nende abielu. Kui üks abikaasa ei saa määratud ajal mõjuval põhjusel perekonnaseisuametisse tulla, on võimalik esitada eraldi notariaalselt tõestatud nõusolek abielu lahutamiseks tema kohalolekuta.

3. Abielu on võimalik lahutada üks kuni kolm kuud pärast abielu lahutamise avalduse esitamisest.

4. Lahutus registreeritakse ja väljastatakse abielulahutuse tõend.

Riigilõiv

Perekonnaseisuametis abielu lahutamise riigilõiv on 90 eurot (kontrolli riigilõiv üle riigilõivuseadusest, sest see võib muutuda).

2. Notar

Notar saab abielu lahutada juhul, kui abikaasad on lahutuse osas vastastikusele kokkuleppele jõudnud ja teinud abielu lahutamiseks kirjaliku avalduse, sh eeldusel, et abielu lahutamine on Eesti kohtualluvuses ning mõlema abikaasa elukoht on Eestis. Notar sobib lahutuse korraldamiseks, kui:

Abikaasad on lahutuse osas ühel meelel.
Abikaasad on ühel meelel ka ühisvara jagamise osas ning soovivad ühisvara jagada ja/või sõlmida kokkuleppeid ühiste laste edasise elukorralduse, suhtluskorra ja elatise kohta.

Tingimused

Notari juures tuleb täita abikaasade ühine avaldus abielu lahutamiseks. Notar selgitab abikaasadele lahutuse õiguslikke tagajärgi ja veendub, et mõlemad pooled mõistavad lahutuse tagajärgi.

Menetlus

1. Abikaasad pöörduvad notari poole ja täidavad ühise avalduse abielu lahutamiseks.

2. Pärast abielu lahutamise avalduse esitamist määrab notar abielulahutuse päeva. Sellel päeval lahutab notar mõlema abikaasa kohalolekul nende abielu. Kui üks abikaasa ei saa määratud ajal mõjuval põhjusel notari juurde tulla, on võimalik esitada eraldi notariaalselt tõestatud nõusolek abielu lahutamiseks tema kohalolekuta.

3. Abielu on võimalik lahutada üks kuni kolm kuud pärast abielu lahutamise avalduse esitamisest.

4. Lahutus registreeritakse ja väljastatakse abielulahutuse tõend.

Tasu

Notari tasu on ligikaudu 80 eurot, mis hõlmab avalduse vastuvõtmist, nõustamist ja kande koostamist.
Kui notarile on esitatud abielulahutuse avaldus ning notar on avaldajaid nõustanud, kuid notarist sõltumatutel asjaoludel abielu lahutamist ei järgne, on notari tasu ligikaudu 55 eurot.

3. Kohus

Kohus on pädev lahutama abielu, kui:

Abikaasad ei jõua lahutuse tingimustes kokkuleppele.
Lahutusega kaasnevad vaidlused, näiteks:
- Vara jagamine.
- Laste hooldusõigus, suhtluskord või elatis.

Tingimused ja menetlus

Abielu lahutamiseks peab üks abikaasa esitama kohtule hagiavalduse.
Kohus kohustab pooli esitama kirjalikke seisukohti, vajadusel kuulab pooled isiklikult ära ning lõpuks teeb otsuse, millega lahutab abielu ja otsustab muude vaidlusaluste küsimuste üle.

Kestus

Kohus peab tarvitusele võtma abinõud poolte lepitamiseks, välja arvatud juhul, kui see on asjaoludest tulenevalt võimatu või ebamõistlik. Kohus võib anda pooltele kuni kuuekuulise leppimisaja.
Kohtumenetlus võib kesta mõnest kuust kuni mitme aastani, sõltuvalt vaidluse keerukusest ja osapoolte koostöövalmidusest.

Riigilõiv

Kohtusse hagiavalduse esitamise riigilõiv on 100 eurot (kontrolli riigilõiv üle riigilõivuseadusest, sest see võib muutuda).

Milline asutus valida?

Asutus	Millistes olukordades sobib?
Perekonnaseisuamet	Abikaasad on lahutuse osas kokkuleppele jõudnud ja puuduvad vaidlused vara või laste üle.
Notar	Abikaasad on lahutuse osas kokkuleppele jõudnud ning soovivad jagada ka vara või sõlmida kokkuleppeid ühiste lastega seotud küsimustes.
Kohus	Abikaasad ei suuda omavahel kokku leppida lahutamises, vara jagamises, laste hooldusõiguses, suhtluskorras, elatises või muudes küsimustes.

Kokkuvõte

Abielu lahutamise pädevad asutused Eestis on perekonnaseisuamet, notar ja kohus. Valik sõltub lahutuse iseloomust ja abikaasade valmisolekust kokkuleppeid sõlmida. Perekonnaseisuamet ja notar sobivad kiiremate ja vaidlusteta lahutuste korral, samas lahendab kohus keerukad ja vaidlusalused juhtumid. Enne lahutuse algatamist on soovitatav analüüsida oma olukorda ning konsulteerida vastava asutuse või juristiga, et leida parim lahendus.

Avalduse esitamine

Abielu lahutamise avalduse esitamine on esimene samm abielu õiguslikuks lõpetamiseks. Avalduse esitamise protsess sõltub sellest, kas lahutust menetleb perekonnaseisuamet, notar või kohus. Iga menetluse jaoks on kindlad tingimused ja nõuded.

1. Perekonnaseisuametile avalduse esitamine

Perekonnaseisuamet sobib abielu lahutamiseks, kui:

Mõlemad abikaasad on lahutusega nõus.
Lahutusega ei kaasne vaidlusi, näiteks vara jagamise või laste hooldusõiguse üle.

Kuidas avaldust esitada?

1. Koos kohale ilmumine

Mõlemad abikaasad peavad avalduse esitamiseks isiklikult kohale ilmuma. Isiklikult ei pea kohal olema, kui digitaalallkirjaga kinnitatud avaldus esitatakse turvalises veebikeskkonnas. Kui üks abikaasa ei saa mõjuval põhjusel kohal olla, võib ta esitada notariaalselt tõestatud avalduse.

2. Esitatavad dokumendid

Kehtiv isikut tõendav dokument (ID-kaart või pass).
Abielutunnistus ehk abielu sõlmimist tõendav dokument.

2. Avalduse sisu

Mõlema abikaasa nõusolek lahutuseks.
Abielu lahutamise tingimused (nt perekonnanime säilitamine).

Tähtajad

Abielu ei lahutata varem kui ühe kuu ja mitte hiljem kui kolme kuu möödumisel abielulahutuse avalduse esitamisest.

Kulud

Lahutamise riigilõiv perekonnaseisuametis on 90 eurot (kontrolli riigilõiv üle riigilõivuseadusest, sest see võib muutuda).

2. Notarile avalduse esitamine

Notari poole pöördutakse, kui

Abikaasad on lahutuse ja sellega seotud tingimuste osas üksmeelsed.
Nad soovivad lahutada kiiremini või paindlikumalt, sh sõlmida vara jagamisega või ühiste lastega seotud kokkuleppeid.

Kuidas avaldust esitada?

1. Notari juurde minek

Mõlemad abikaasad peavad notaribüroos koos täitma ühise avalduse.

2. Esitatavad dokumendid

Kehtiv isikut tõendav dokument.
Abielutunnistus (kui abielu ei ole registreeritud registris).
Kui abikaasadel on kokkulepe vara jagamiseks, tuleb notarile esitada ka vara jagamise kokkuleppe kavand või tingimused, sh muude võimalike kokkulepete tingimused.

Tähtajad:

Abielu ei lahutata varem kui ühe kuu ja mitte hiljem kui kolme kuu möödumisel abielulahutuse avalduse esitamisest.

Kulud:

Notari tasu on ligikaudu 80 eurot, mis hõlmab avalduse vastuvõtmist, nõustamist ja kande koostamist. NB! Kui notari juures jagatakse ka ühisvara või vormistatakse lastesse puutuvaid kokkuleppeid, siis nendele toimingutele rakenduvad eraldi tasud.

3. Kohtule avalduse esitamine

Kohtusse tuleb avaldus esitada, kui

Abikaasad ei jõua lahutuses kokkuleppele.
Lahutusega kaasnevad vaidlused, näiteks
- Laste hooldusõigus, suhtluskord, elatis.
- Vara jagamine.

Kuidas avaldust esitada?

1. Hagiavalduse esitamine kohtule

Lahutust sooviv abikaasa peab esitama hagiavalduse abikaasade ühisesse elukohajärgsesse maakohtusse või teise abikaasa elukohajärgsesse maakohtusse.

2. Esitatavad dokumendid

Hagiavaldus, milles on märgitud lahutuse põhjused.
Abielutunnistus (või selle koopia).
Tõendid, mis on seotud lahutuse vaidlusaluste aspektidega (nt vara omandiõiguse dokumendid, lastega seotud tõendid).

3. Avalduse sisu

Selgitus, miks lahutust soovitakse.
Taotlus abielu lõpetamiseks ja (vajadusel) seotud küsimuste lahendamiseks, näiteks vara jagamine või laste hooldusõiguse jms määramine.
Kohtu kodulehel on olemas abielu lahutamise hagiavalduse põhi, mida saab soovi korral kasutada.

Tähtajad

Kohus peab tarvitusele võtma abinõud poolte lepitamiseks, välja arvatud juhul, kui see on asjaoludest tulenevalt võimatu või ebamõistlik. Kohus võib anda pooltele kuni kuuekuulise leppimisaja.
Kohtumenetluse kestus sõltub vaidluse keerukusest ja osapoolte koostöövalmidusest. See võib võtta aega mõnest kuust kuni üle aasta.

Kulud

Riigilõiv hagiavalduse esitamisel on 100 eurot (kontrolli riigilõiv üle riigilõivuseadusest, sest see võib muutuda).
Kui lahutusega kaasneb vara jagamine, võivad lisanduda täiendavad kulud (nt ekspertiisid), sh lisandub täiendav õigusabitasu, kui otsustatakse kasutada lepingulist esindajat.

Erandjuhtumid

1. Abikaasa keeldub lahutusest

Kui üks abikaasa ei nõustu lahutusega, saab teine abikaasa esitada hagiavalduse kohtule sõltumata teise poole nõusolekust.

2. Abikaasa asukoht on teadmata

Kui üks abikaasa on kadunud või tema asukoht on teadmata, võib teine abikaasa pöörduda kohtusse lahutuse algatamiseks.

Kokkuvõte

Abielu lahutamise avaldus tuleb esitada vastavalt asjaoludele kas perekonnaseisuametile, notarile või kohtule. Avalduse esitamise protsess ja kulud sõltuvad valitud menetlusest.

Perekonnaseisuamet: lihtne ja kiire, sobib kokkulepitud lahutusteks.
Notar: paindlik ja kiire lahendus vaidlusteta lahutuse korral.
Kohus: vajalik keerukate ja vaidlusi hõlmavate lahutuste korral.

Abielu lahutamine kohtus

Abielu lahutamine kohtus on vajalik juhul, kui abikaasad ei jõua lahutuse tingimustes kokkuleppele või kui lahutusega kaasnevad keerukad vaidlused, näiteks laste hooldusõiguse, elatise või vara jagamise üle. Kohtumenetlus on põhjalikum ja ajaliselt pikem protsess, kuid see võimaldab lahendada kõik abielusuhte lõpetamisega seotud vaidlusalused küsimused.

Millal tuleb abielu lahutamiseks pöörduda kohtusse?

Kohtumenetlust kasutatakse juhul, kui

1. Lahutuse osas puudub abikaasade kokkulepe

Kui üks abikaasa ei nõustu lahutusega või viivitab lahutusavalduse esitamisega.

2. Abikaasade vahel on vaidlus vara või lastega seotud küsimustes

Vara jagamine: Kui abikaasad ei suuda kokku leppida vara jagamise tingimustes.
Laste hooldusõigus ja suhtlus: Kui tekib vaidlus selle üle, kuidas toimub ühiste lastega suhtlemine ja üksikute küsimuste üle otsustamine.
Elatis: Kui üks vanem keeldub lapsele või teisele abikaasale elatise maksmisest, kuigi on selleks kohustatud.

3. Abikaasa asukoht on teadmata

Kui ühe abikaasa elukoht on teadmata või ta on teadmata kadunud, võib teine abikaasa pöörduda lahutamiseks kohtusse.

Kohtumenetluse protsess

1. Hagiavalduse esitamine kohtule

Hagiavalduse esitab lahutust sooviv abikaasa.
Hagiavalduse võib esitada abikaasade ühise elukoha järgsesse maakohtusse või abikaasa, kellelt lahutust soovitakse, elukohajärgsesse maakohtusse.
Kui lahutusega kaasnevad vaidlused, tuleb hagiavaldusele lisada tõendid ja põhjendused vaidluse sisu kohta, nt vara hindamisaktid jms.

2. Esitatavad dokumendid

Hagiavaldus (sisaldab lahutuse ja sellega seotud taotluste üksikasjalikke selgitusi).
Abielutunnistus.
Laste puhul hooldusõiguse, suhtluskorraga ja elatisega seotud tõendid.
Vara jagamise korral tõendid vara kohta (nt kinnistusraamatu väljavõtted, pangakonto väljavõtted).

Kohtu kodulehel on olemas abielu lahutamise hagiavalduse põhi, mida saab soovi korral kasutada.

3. Kohtu menetlustoimingud

Kohus kohustab pooli esitama kirjalikke seisukohti, vajadusel kuulab pooled isiklikult ära ning lõpuks teeb otsuse, millega lahutab abielu ja otsustab muude vaidlusaluste küsimuste üle.
Kohus kutsub mõlemad pooled istungile, kus kuulatakse ära nende seisukohad.
Kui lahutusega kaasnevad vaidlused ka muudes küsimustes, võib kohus kaasata ka teisi isikuid (nt lastekaitsetöötaja või muu kohaliku omavalitsuse esindaja lapse huvide hindamiseks).
Kui pooled jõuavad kohtus kokkuleppele, kinnitab kohus kokkuleppe ja abielu lõpetatakse.

4. Kohtuotsus

Kui pooled ei jõua kokkuleppele, teeb kohus otsuse, lähtudes seadusest ja esitatud tõenditest.
Otsus hõlmab abielu lahutamist ja vaidlusaluste küsimuste lahendamist (nt vara jagamist, laste hooldusõigust, elatise määramist).

Kohtumenetluse tähtajad

Kohus peab poolte lepitamiseks võtma tarvitusele abinõud, välja arvatud juhul, kui see on asjaoludest tulenevalt võimatu või ebamõistlik. Kohus võib anda pooltele kuni kuuekuulise leppimisaja.
Menetluse kestus sõltub vaidluse keerukusest ja poolte koostöövalmidusest. Lihtsamad lahutusasjad võivad lahenduse saada mõne kuuga, samas kui keerulised vaidlused (nt vara jagamine või laste hooldusõigus) võivad kesta aasta või kauemgi.

Riigilõiv ja kulud

1. Riigilõiv hagiavalduse esitamisel

Abielu lahutamise hagiavalduse riigilõiv on 100 eurot (kontrolli riigilõiv üle riigilõivuseadusest, sest see võib muutuda).
Kui hagiavaldusega kaasneb vara jagamise taotlus, võib lisanduda täiendav riigilõiv, sõltuvalt vara väärtusest.

2. Lisakulud

Õigusabi tasud (kui kasutatakse advokaadi vms lepingulise esindaja teenuseid).
Ekspertiiside või tõendite hankimisega seotud kulud (nt kinnisvara hindamine).

Näited praktilistest olukordadest

1. Abielu lahutamine vara jagamise vaidlusega

Üks abikaasa soovib kodu endale jätta, samas kui teine nõuab selle müüki ja müügist saadud tulu jagamist. Kohus otsustab, kas kodu jääb ühele abikaasale või tuleb see müüa ja saadud summa jagada.

2. Laste suhtluskorra ja hooldusõiguse vaidlus

Kui vanemad ei suuda kokku leppida, kuidas toimub edasine suhtlus ühiste lastega, sh kuidas lahendada lastega seotud küsimusi, kaasab kohus vajalikud asjatundjad (enamasti kohaliku omavalitsuse ametnikud) laste huvide kindlaks tegemiseks ning määrab, kuidas vanemad lastega seotud küsimuste üle otsustavad ja millised on suhtlemise tingimused.

3. Abielu lahutamine ühe abikaasa keeldumisel

Kui üks abikaasa keeldub lahutusest, võib teine abikaasa pöörduda kohtusse. Kohus lahutab abielu sõltumata keeldumisest, kui abielusuhted on pöördumatult lõppenud ja kooselu pole võimalik taastada.

Kokkuvõte

Abielu lahutamine kohtus on vajalik, kui lahutusega kaasnevad vaidlused või kui üks pooltest ei nõustu lahutusega. Kohtumenetlus hõlmab hagiavalduse ja vajadusel ka tõendite esitamist, vajadusel poolte ja asjatundjate ärakuulamist ja kohtuotsuse tegemist. Kohtumenetlus on põhjalikum ja kulukam kui perekonnaseisuametis või notari juures läbiviidav lahutus, kuid see tagab kõigi vaidlusküsimuste õiglase lahendamise.

Tähtajad

Abielu lahutamise protsessiga kaasnevad seadusega sätestatud tähtajad, mis sõltuvad lahutust menetlevast asutusest (perekonnaseisuamet, notar või kohus) ja lahutusega seotud vaidlustest (nt laste hooldusõigus, elatis või vara jagamine). Tähtajad tagavad, et lahutusega seonduv oleks põhjalikult kaalutletud ja osapooled saaksid piisavalt aega oma seisukohtade esitamiseks ja vaidluste lahendamiseks.

Perekonnaseisuametis lahutamise tähtajad

1. Avalduse esitamine ja menetlemine

Abielu ei lahutata varem kui ühe kuu ja mitte hiljem kui kolme kuu möödumisel abielulahutuse avalduse esitamisest.
Abielulahutuse tõend väljastatakse avaldajatele nende soovil lahutuse kande tegemise järel.

2. Erandolukorrad

Kui üks abikaasa ei saa isiklikult mõjuval põhjusel kohale ilmuda, siis võib ta esitada notariaalselt tõestatud nõusoleku lahutamiseks.

Notari juures lahutamise tähtajad

1. Menetluse kestus

Pärast abielu lahutamise avalduse esitamist määrab notar abielulahutuse päeva. Sellel päeval lahutab notar mõlema abikaasa kohalolekul nende abielu. Kui üks abikaasa ei saa määratud ajal mõjuval põhjusel notari juurde tulla, on võimalik esitada eraldi notariaalselt tõestatud nõusolek abielu lahutamiseks tema kohalolekuta.
Abielu ei lahutata varem kui ühe kuu ja mitte hiljem kui kolme kuu möödumisel abielulahutuse avalduse esitamisest.

2. Dokumentide ettevalmistamine

Kui vara jagamise või muud kokkulepped vajavad lisaarutelu või täiendavate dokumentide koostamist, võib menetlus võtta rohkem aega.

Kohtumenetluse tähtajad

Abielu lahutamine kohtus võib olla aeganõudev, eriti kui lahutusega kaasnevad vaidlused. Tähtajad sõltuvad menetluse keerukusest ja poolte koostöövalmidusest.

Kohus peab tarvitusele võtma abinõud poolte lepitamiseks, välja arvatud juhul, kui see on asjaoludest tulenevalt võimatu või ebamõistlik. Kohus võib anda pooltele kuni kuuekuulise leppimisaja.
Kui lahutusega kaasnevad vaidlused, näiteks vara jagamine, laste hooldusõigus või elatise määramine, võib kohtumenetlus kesta aasta või kauem. Menetluse kestus sõltub
- Poolte koostöövalmidusest.
- Tõendite esitamise vajadusest.
- Ekspertide, näiteks lastekaitsetöötajate või vara hindajate kaasamise vajadusest.

Edasikaebamise võimalus

Kui üks osapool ei ole maakohtu kohtuotsusega rahul, on tal õigus esitada apellatsioonkaebus 30 päeva jooksul alates otsuse kättesaamisest, mis omakorda pikendab kohtumenetluse kestust.

Tähtaegade kokkuvõte

Menetluse liik	Menetluse kestus ja tähtajad
Perekonnaseisuamet	Abielu ei lahutata varem kui ühe kuu ja mitte hiljem kui kolme kuu möödumisel abielulahutuse avalduse esitamisest.
Notar	Abielu ei lahutata varem kui ühe kuu ja mitte hiljem kui kolme kuu möödumisel abielulahutuse avalduse esitamisest.
Kohus	Menetlus võib kesta mõnest kuust kuni mitme aastani, sõltuvalt vaidluse keerukusest.

Kokkuvõte

Abielu lahutamise tähtaeg sõltub menetlust läbiviivast asutusest ja lahutuse iseloomust. Perekonnaseisuamet ja notar menetlevad lahutusi kiiremini, kui puuduvad vaidlused. Kohtumenetlus võib keeruliste vaidluste korral võtta märkimisväärselt rohkem aega. Soovitatav on valida menetlusviis vastavalt olukorra keerukusele ning kasutada juristi või notari abi, et lahutusprotsessi kiirendada ja lihtsustada.

Riigilõivud ja tasud

Abielu lahutamisega kaasnevad riigilõivud ja muud tasud, mis sõltuvad menetlust läbiviivast asutusest (perekonnaseisuamet, notar või kohus) ning lahutuse keerukusest. Kulud võivad piirduda lihtsamatel juhtudel riigilõivuga, kuid keerulisemate vaidluste korral võivad lisandud ka muud kulud, sh õigusabikulud. Kontrolli täpne riigilõiv alati üle riigilõivuseadusest, sest see võib muutuda.

Perekonnaseisuametis abielu lahutamise riigilõiv

1. Lahutuse riigilõiv

Kui abielu lahutatakse perekonnaseisuametis (vastastikusel kokkuleppel), on riigilõiv 90 eurot (kontrolli riigilõiv üle riigilõivuseadusest, sest see võib muutuda).

2. Lisakulud

Vajadusel abielulahutuse tõendi väljastamise riigilõiv on 20 eurot (kontrolli riigilõiv üle riigilõivuseadusest, sest see võib muutuda).
Kui üks abikaasa esitab notariaalselt tõestatud nõusoleku abielu lahutamiseks (nt ei saa ise kohale ilmuda), kaasnevad talle sellega täiendavad kulud.

Notari juures abielu lahutamise tasud

1. Notaritasu

Notarile tuleb tasuda lahutuse registreerimise eest vastavalt notarite tasude määrusele. Notari tasu on ligikaudu 80 eurot, mis hõlmab avalduse vastuvõtmist, nõustamist ja kande koostamist. NB! Juhul, kui notaris soovitakse jagada ka vara või sõlmida muid kokkuleppeid, kaasnevad sellega lisakulud sõltuvalt vara väärtuses.

2. Lisakulud

Juhul, kui vara jagamise tõttu on vaja muuta ka registrikandeid, võib sellega kaasneda lisakulu riigilõivudele.

Kohtumenetluse riigilõivud ja kulud

1. Riigilõiv hagiavalduse esitamise eest

Abielu lahutamise hagiavalduse riigilõiv on 100 eurot (kontrolli riigilõiv üle riigilõivuseadusest, sest see võib muutuda).
Kui lahutuse hagiavaldusega kaasneb vara jagamise taotlus, lisandub täiendav riigilõiv, mis sõltub jagatava vara väärtusest.

2. Õigusabi tasud

Kui kasutatakse advokaadi või muid õigusabi teenuseid, lisandub õigusabi tasu, mis sõltub menetluse keerukusest ja vastava teenuse osutaja hinnakirjast.
Kohtumenetlusega seotud kulud võivad suureneda, kui tekib vajadus kaasata eksperte (nt kinnisvarahindajad).

Praktilised soovitused kulude optimeerimiseks

1. Lahendage kokkulepped iseseisvalt

Kui võimalik, leppige omavahel kokku vara jagamises ja lastega seotud küsimustes, et vältida keerulisi kohtuvaidlusi ja lisakulusid.

2. Kasutage perekonnaseisuametit

Kui vaidlusi ei ole, on perekonnaseisuametis lahutamine kõige odavam ja kiirem.

3. Notar või kohus

Kui lahutusega kaasneb vara jagamine või muud kokkulepped, võib notaris abielu lahutamine olla kõige efektiivsem, sest võimaldab lahendada ka lahutusega kaasnevad küsimused, kui poolte vahel ei ole vaidlust.

4. Vältige tarbetuid kulusid

Kohtumenetluse kasuks tuleks otsustada ainult siis, kui lahutusega seotud asjaoludes ei ole võimalik kokkuleppele jõuda. Advokaadi ja ekspertide kaasamine suurendab küll kulusid, kuid võib olla keerukates olukordades vajalik.

Kokkuvõte

Abielu lahutamise kulud sõltuvad menetlusviisist ja lahutuse keerukusest. Lihtsad lahutused perekonnaseisuametis on kõige soodsamad, samas kui notar pakub kiiret ja paindlikku võimalust lahutamiseks vastastikusel kokkuleppel koos täiendavate küsimuste lahendamisega. Kohtumenetlus on kulukam ja ajamahukam, kuid lahendab kõik vaidlusalused küsimused. Enne menetluse alustamist tasub kaaluda oma võimalusi ja vajadusel konsulteerida juristi või notariga.

Perekonnanimi pärast lahutust

Perekonnanimi pärast abielu lahutamist on abikaasa enda otsustada. Lahutuse korral võib endine abikaasa kas säilitada abiellumisel võetud perekonnanime või võtta endale tagasi eelneva perekonnanime. Abielu lahutav ametnik küsib abielludes perekonnanime muutnud abikaasalt, kas ta soovib perekonnanime muuta.

Valikud perekonnanime osas pärast lahutust

1. Abielu ajal võetud perekonnanime säilitamine

Endine abikaasa võib otsustada säilitada abielu ajal võetud perekonnanime. See on tavaliselt valik neile, kes soovivad säilitada ühtse perekonnanime lastega või kellel on perekonnanime vahetamine seotud isikliku või ametialase ebamugavusega (nt kui perekonnanimi on äris või karjääris tuntud).

2. Eelneva perekonnanime taastamine

Lahutuse korral on võimalik taastada oma varasem perekonnanimi, mis oli kasutusel enne abiellumist. Selleks tuleb avalduse esitamise ajal väljendada oma soovi lahutuse registreerijale (perekonnaseisuametnikule, notarile või kohtule).

Kuidas perekonnanime valik registreeritakse?

1. Perekonnaseisuametis lahutamisel

Lahutuse avaldust esitades tuleb märkida, kas soovitakse säilitada abielludes võetud perekonnanimi või taastada oma varasem nimi.
Perekonnaseisuamet registreerib valitud nime ja kannab selle rahvastikuregistrisse.

2. Notari juures lahutamisel

Lahutuse tingimustes tuleb samuti märkida, milline perekonnanimi pärast lahutust jääb.
Notar edastab teabe rahvastikuregistrile, kus muudatus registreeritakse.

3. Kohtumenetluse käigus

Kui lahutus toimub kohtus, tuleb hagiavalduse esitamisel või istungil esitada selge taotlus perekonnanime säilitamiseks või muutmiseks.
Kohus teeb lahutuse otsuse ja edastab selle rahvastikuregistrile, kus tehakse vastav kanne.

Millal saab perekonnanime muuta pärast lahutust?

1. Kohe lahutuse käigus

Perekonnanime muutmise otsus tuleb teha lahutuse menetlemise ajal (perekonnaseisuametis, notaris või kohtus).

2. Hiljem nime muutmine

Kui perekonnanime ei muudeta kohe lahutuse ajal, saab seda teha hiljem, esitades perekonnaseisuametile avalduse perekonnanime muutmiseks.
Selleks tuleb tasuda riigilõiv ja esitada põhjendus, miks nime muutmine on vajalik.

Riigilõiv perekonnanime muutmiseks

Kui perekonnanime muudetakse lahutuse käigus, ei kaasne täiendavat riigilõivu.
Kui nime soovitakse muuta hiljem (nt taastada varasem nimi), on riigilõiv tavaliselt 150 eurot (kontrolli riigilõiv üle riigilõivuseadusest, sest see võib muutuda).

Eritingimused ja erijuhtumid

1. Laste perekonnanimi

Lahutuse korral jääb laste perekonnanimi muutumatuks, kui vanemad ei lepi teisiti kokku.
Kui üks vanematest soovib muuta ka laste perekonnanime, tuleb selleks saada teise vanema nõusolek või kohtu luba.

2. Liitperekonnanimi

Kui lahutuse ajal otsustatakse varasem perekonnanimi taastada, ei saa säilitada liitperekonnanime ühte osa, mis kuulus teisele abikaasale.

3. Rahvusvaheline abielu

Kui lahutusega kaasneb rahvusvaheline komponent (nt üks abikaasadest on välisriigi kodanik), tuleb arvestada ka vastava riigi seadusi perekonnanime kasutamise kohta.

Näited praktilistest olukordadest

1. Abielu ajal võetud nimi säilitatakse

Abielu ajal võttis abikaasa teise abikaasa perekonnanime (nt Kask). Pärast lahutust otsustab ta selle nime säilitada, et see oleks sama kui nende ühisel lapsel.

2. Varasema perekonnanime taastamine

Abikaasa kandis enne abiellumist perekonnanime Tamm, kuid võttis abielu ajal teise abikaasa perekonnanime. Pärast lahutust otsustab ta taastada oma varasema perekonnanime.

3. Perekonnanime muutmine hiljem

Abikaasa otsustas lahutuse ajal nime mitte muuta, kuid mõne aasta pärast taotleb perekonnaseisuametis oma varasema perekonnanime taastamist. Selleks esitab ta nime muutmise avalduse ja tasub riigilõivu.

Kokkuvõte

Lahutuse käigus saab endine abikaasa valida, kas säilitada abielu ajal võetud perekonnanimi või taastada oma varasem perekonnanimi.
Perekonnanime valik tuleb teha lahutuse menetlemise ajal, kuid seda saab muuta ka hiljem, esitades perekonnaseisuametile vastava avalduse.
Laste perekonnanimi jääb lahutuse korral tavaliselt muutmata, kui vanemad ei lepi kokku teisiti.