Vabaabielu

Vabaabielus olevate partnerite omandisuhted ei ole vaikimisi reguleeritud nagu abielu puhul. Seetõttu on soovitatav omandisuhted selgelt (kirjalikult) kokku leppida, et vältida hilisemaid vaidlusi.

Kokkuleppe tähtsus

1.     Õiguste ja kohustuste selgitamine

• Selgelt määratletud kokkulepe omandi ja kulude jagamise kohta aitab vältida vaidlusi kooselu lõppemisel.
• Näiteks, kui küsimuse all on kinnisvara soetamine, on võimalik arutada ja tehinguga sätestada, kas partneritest saavad kinnisasja kaasomanikud või jääb kinnisasi ühe partneri ainuomandisse.

2.     Vara õiglane jaotamine

• Kui üks partner panustab rohkem rahaliselt ja teine mitterahaliselt (nt kodu ja laste eest hoolitsemine), saab partnerite kokkuleppes arvestada mõlema panust.

3.     Juriidiline kaitse

• Kokkulepe, mis on korrektselt vormistatud kaitseb mõlema partneri õigusi võimalike vaidluste korral.

1.     Suuline kokkulepe

• Partnerid võivad omavahel kokku leppida vara ja kohustuste jagamise üle.
• Kuigi suuline kokkulepe on lihtne, võib seda olla hiljem raske tõendada ja see võib viia vaidlusteni.

2.     Kirjalik kokkulepe

• Soovitatav on koostada kirjalik kokkulepe, mis selgitab, kuidas vara kuulub kummalegi poolele ja kuidas seda jagatakse kooselu lõppemisel. Kui varaga seotud tehingutele kehtib seadusest tulenev vorminõue, peab ka kokkulepe olema vormistatud samas vormis.
• Kokkulepe peaks hõlmama järgmist:
  • Kinnisvara ja muu olulise vara omandiõiguse määratlemine, sh vajadusel notariaalselt tõestatud tehingu tegemine ja registrikannete muutmine.
  • Igapäevaste kulude ja kohustuste jagamine.
  • Vara jaotuse põhimõtted suhte lõppemise korral.

3.     Notariaalne kokkulepe

• Kui kokkulepe hõlmab kinnisvara, tuleb see notariaalselt tõestada, sh muuta kinnistusraamatu kandeid.
• Notar selgitab pooltele kokkuleppe tagajärgi, nende õigusi ja kohustusi.

1.     Kinnisvara ja muu oluline vara

• Kui partnerid soetavad koos kinnisvara, tuleks kokkuleppes määrata, kuidas omandiõigus jaguneb.
• Näide: „Kinnisvara omandiõigus kuulub mõlemale partnerile võrdsetes osades, olenemata kinnisvara soetamisel tehtud rahalise panuse suurusest.“ Eeltoodu eeldab notariaalselt tõestatud tehingut ja kinnistusraamatu kande tegemist.

2.     Sõidukid ja suuremad ostud

• Kui üks partner ostab auto, võib kokkuleppega määrata, kas teine partner saab selle kasutamise õiguse.

3.     Igapäevased kulud

• Kokku tuleb leppida selles, kuidas jagatakse igapäevased kulutused, näiteks kommunaalteenused, toidukulud ja muud majapidamiskulud, kui jagatakse ühist majapidamist.

4.     Võlad ja kohustused

• Kui partnerid võtavad ühise laenu või muud kohustused, tuleb määrata, kuidas vastutus jaguneb.
• Näide: „Laenu tasuvad mõlemad partnerid võrdsetes osades.“
• Eeltoodu reguleerimiseks võib olla vajalik kolmepoolne kokkulepe võlausaldajaga.

5.     Suhte lõppemine

• Kokkuleppes tuleks selgelt määrata vara jaotamise põhimõtted suhte lõppemisel:
  • Kuidas jagatakse ühiselt soetatud vara?
  • Kas üks partner saab teiselt rahalist kompensatsiooni?
  • Mis saab ühiselt võetud kohustustest?

Kui vabaabielu partnerid ei sõlmi omandisuhete kokkulepet, võib suhte lõppemise korral tekkida mitmeid probleeme.

• Tõendamise keerukus

Kirjaliku kokkuleppeta võib olla raske tõendada, kellel on missugused õigused varale.

• Vaikimisi kuuluvuse eeldamine

Kui vara on ühe partneri nimele registreeritud, võib teine partner jääda oma panusest hoolimata varast ilma.

• Vaidlused ja kohtumenetlused

Kohtumenetlus vara jagamiseks võib olla kulukas ja aeganõudev, eriti kui puuduvad tõendid partnerite panuste kohta.

Vabaabielu puhul ei reguleeri seadus partnerite omandisuhteid samamoodi nagu abielus, mistõttu on varaliste õiguste ja kohustuste määramine partnerite vastutus. Selgelt sõnastatud kokkulepped aitavad ennetada vaidlusi ja kaitsta mõlema poole õigusi suhte lõppemisel. Soovitatav on vormistada kokkulepped kirjalikult ning pidada silmas seaduses sätestatud kohustuslikke vorminõudeid, näiteks kinnisasjadega seotud tehingute puhul.

Vabaabielu puhul, kus puuduvad selged õiguslikud raamistikud varaliste suhete reguleerimiseks nagu abielu puhul, saab teatud juhtudel kohaldada seltsinguõiguse sätteid. Eesti võlaõigusseadus (VÕS) reguleerib seltsingut kui kahele või enamale isikule suunatud õigussuhet, mille eesmärk on saavutada ühine eesmärk, näiteks ühise majapidamise pidamine või vara soetamine.

Seltsing on õigussuhe, mille käigus kaks või enam isikut lepivad kokku ühiste eesmärkide saavutamises ning panustavad selleks oma vara, oskusi või tööd. Vabaabielu puhul saab seltsingu sätteid kohaldada, kui

• Partnerid elavad koos ja juhivad ühiselt ühist majapidamist.
• Ühiselt soetatakse vara, tehakse kulutusi või kantakse kohustusi.
• Suhte lõppedes tuleb jagada ühiselt soetatud vara ja kohustusi, kuid puudub abieluga seotud juriidiline kaitse.

Seltsinguõigust saab kohaldada vabaabielus, kui

1.     Ühine eesmärk on tuvastatav

• Näiteks partnerid on elanud koos, soetanud ühisvara ja jaganud majapidamise kulusid ühise eesmärgi nimel (nt perekonnaelu edendamiseks).

2.     Mõlemad pooled on panustanud

• Seltsingu tekkimiseks peavad mõlemad partnerid andma ühisesse majapidamisse panuse, mis võib olla rahaline, varaline või tööjõuga seotud.

3.     Puuduvad teised õiguslikud kokkulepped

• Kui partnerid ei ole sõlminud varaliste suhete reguleerimiseks eraldi kokkulepet (nt kirjalikku või notariaalset lepingut), saab kohaldada seltsingu sätteid.

1.     Ühine vara ja kulud

• Seltsingu varaks loetakse see, mis on soetatud või saadud ühiselt seltsingu eesmärgi saavutamiseks.

Näited

• Ühiselt ostetud kinnisvara.
• Ühiselt säästetud raha.
• Ühiselt soetatud kodumasinad või mööbel.

2.     Võrdne panustamine

• Seltsingu liikmed (vabaabielu partnerid) loetakse võrdselt panustanuteks, kui ei ole tõendatud teisiti. See tähendab, et vara jagamisel lähtutakse eeldusest, et panus on olnud võrdne, välja arvatud juhul, kui üks partner suudab tõendada, et tema panus oli suurem.

3.     Tulu ja kahjum

• Seltsingus saadud tulu jagatakse võrdselt, kui ei ole kokku lepitud teisiti.
• Sama kehtib kahjude kohta – kahju jaotatakse partnerite vahel vastavalt nende panusele või võrdsetes osades.

4.     Kohustused

• Kui seltsingu käigus võetakse kohustusi (nt laenud või võlad), vastutavad partnerid nende eest proportsionaalselt oma panusele.

Kui vabaabielu lõppeb, tuleb seltsingu raames saadud vara jaotada ning kohustused jagada. Seltsingu lõpetamine toimub järgmiselt:

1.     Seltsingu varade ja kohustuste nimekirja koostamine

• Koostatakse täielik loetelu ühiselt soetatud varadest ja kohustustest. Näiteks kinnisvara, mööbel, säästud, ühised laenud.

2.     Vara jaotamine

• Vara jaotatakse vastavalt partnerite panusele või võrdselt, kui panuste osas ei ole teisiti kokku lepitud või teisiti tõendatud.

3.     Kohustuste jagamine

• Kui seltsingu ajal võeti ühiseid kohustusi, jagatakse need partnerite vahel vastavalt nende panusele.

4.     Rahaline kompensatsioon

• Kui üks partner saab suurema osa varast, peab ta teisele partnerile maksma rahalist kompensatsiooni.

Eelised

• Seltsingu sätted võimaldavad jagada vara ja kohustusi ka siis, kui puudub kirjalik kokkulepe.
• Annab õiguspärase aluse vara jagamiseks ja panuste arvestamiseks.
• Kaitseb mõlema partneri õigusi ja vähendab vaidluste riski.

Piirangud

• Tõendamise keerukus: Partner peab suutma tõendada, et vara soetati ühise eesmärgi nimel ja et ta panustas sellesse.
• Ebaühtlane panus: Kui panused on olnud ebaühtlased, võib osade määramine olla keeruline ja vajada täiendavaid tõendeid.
• Ei kata emotsionaalseid ega mitterahalisi panuseid, nagu laste kasvatamine või kodutööd.

1.     Ühiselt soetatud kinnisvara

• Partnerid soetavad koos maja, kuid kinnisvara on registreeritud ainult ühe partneri nimele. Teine partner võib nõuda seltsinguõiguse alusel oma (rahaliste) panuste tagastamist, kui ta on tõendanud, et tegu oli ühise eesmärgi täitmisega ja ta on panustanud selle ostu või ülalpidamisse. Partner ei saa nõuda osa kinnisasjast ega kinnisasja jagamist, kui seltsinguleping ei ole sõlmitud notariaalselt tõestatud vormis.

2.     Ühiselt kogutud säästud

• Kui üks partner on hoidnud sääste ainult enda kontol, kuid raha on kogutud ühise eesmärgi nimel (nt perekonna vajaduste rahuldamiseks), saab teine partner nõuda oma osa seltsingu raames.

3.     Ühine auto

• Kui auto osteti ühiselt, kuid registreeriti ainult ühe partneri nimele, võib teine partner nõuda oma osa auto väärtusest.

Kuigi seltsinguõiguse sätted on abiks vabaabielu korral, on soovitatav vara ja kohustuste jaotuse kohta sõlmida siiski kirjalikud kokkulepped:

• Varasuhete kokkulepe: reguleerib, kuidas vara jaguneb suhte lõppedes.
• Notariaalne leping: sobib suurte varade puhul, nagu kinnisvara või ühised investeeringud.

Seltsingu sätted pakuvad vabaabielus elavatele partneritele võimaluse reguleerida varalisi suhteid, kui need ei ole muul viisil kokku lepitud. Seltsinguõigust saab kohaldada olukordades, kus partnerid on panustanud ühiselt vara või kohustuste soetamisse ning vabaabielu lõppedes on vaja määrata, kuidas vara ja kohustused jagunevad. Kuid parimaks kaitseks on siiski soovitatav sõlmida kirjalikud kokkulepped või notariaalsed lepingud.