Pärast lähedase surma leitakse kaks või isegi kolm testamenti ja need räägivad üksteisele vastu. Kas kehtib ainult viimane? Videosarja „Räägime surmast“ kolmandas osas selgitab Advokaadibüroo WIDEN partner, vandeadvokaat Olavi-Jüri Luik, kuidas sellist olukorda lahendatakse ja miks ei tasu pärandi jagamisega kiirustada.

Eakas ema teeb viimastel elukuudel testamendi, millega tema vara ei lähe lastele, vaid inimesele, kes teda viimasel ajal aitas. Lapsed küsivad: kas ema üldse mõistis, mida ta allkirjastas? Videosarja „Räägime surmast“ esimeses osas vastab sellele küsimusele Advokaadibüroo WIDEN partner, vandeadvokaat Olavi-Jüri Luik.

Kui inimene sureb, tekivad lähedaste vahel sageli küsimused: kes mida saab? Kui pärandaja on teinud testamendi, eeldame, et see kajastab tema viimset tahet. Kuid kui testament on kodune ehk notariaalselt kinnitamata, siis on see sageli vaidlustatav – eriti juhul, kui selle sisu on ootamatu või selle tegemise asjaolud kahtlased ja teadmata.

Kujutleme järgmist olukorda: kõik näib viitavat, et pärand jaotub seadusjärgselt – näiteks võrdselt abikaasa ja laste vahel. Menetlus käib, pärimistunnistus on peaaegu väljastamisel... ja siis ilmub välja kodune testament, mis määrab kogu vara ainult ühele isikule – sageli just sellele, kes testamendi esitab. Sellisel juhul tekib õigustatud küsimus: kas testament on ehtne või võltsitud?

Allpool uurime, millised on koduse testamendi vorminõuded, millal see on tühine, ning mida teha, kui kahtlustad võltsingut.