Eakas ema teeb viimastel elukuudel testamendi, millega tema vara ei lähe lastele, vaid inimesele, kes teda viimasel ajal aitas. Lapsed küsivad: kas ema üldse mõistis, mida ta allkirjastas? Videosarja „Räägime surmast“ esimeses osas vastab sellele küsimusele Advokaadibüroo WIDEN partner, vandeadvokaat Olavi-Jüri Luik.
Vaata videot
Video on avaldatud esmakordselt veebilehel Räägime surmast ja Räägime surmast Facebooki lehel. Videosari valmis koostöös Advokaadibürooga WIDEN.
Testaator peab mõistma, mida ta teeb
Testament on ühepoolne tehing, millega inimene otsustab oma vara saatuse surma puhuks, ja selle teeb testaator isiklikult (PärS § 19). Allkirjast üksi ei piisa. Testaator peab testamendi tegemise ajal aru saama, millist vara ta jagab, kellele see läheb ja mida see tähendab tema lähedastele.
Kui inimene oli tehingu tegemise ajal seisundis, kus ta ei suutnud õigesti hinnata, kuidas tehing tema huve mõjutab, on tehing tühine (TsÜS § 13 lg 1). Tühine testament ei kehti algusest peale. Kui testamendist kasu saav isik sellele siiski tugineb, tuleb tühisus praktikas kohtus tuvastada.
Diagnoos üksi ei otsusta
Dementsuse või muu haiguse diagnoos ei tee testamenti automaatselt kehtetuks. Haigus võib kulgeda ebaühtlaselt ja inimesel võib olla selgemaid ning segasemaid perioode. Otsustav on testaatori seisund just testamendi tegemise ajal.
Vaidlustada saab ka notariaalset testamenti. Notari juures tehtud testamendi puhul tuleb aga arvestada, et notar pidi tõestamisel testaatoriga suhtlema ja tema tahte välja selgitama. Sellise testamendi vaidlustamiseks on tavaliselt vaja tugevamaid tõendeid.
Millega testaatori seisundit tõendada?
- terviseandmed ja arstide sissekanded testamendi tegemise aja kohta;
- eriarstide, näiteks psühhiaatri või neuroloogi hinnangud;
- tunnistajad, kes suhtlesid testaatoriga vahetult enne või pärast testamendi tegemist;
- kohtu määratud ekspertiis, millega hinnatakse testaatori seisundit tagantjärele.
Tõendamiskoormus on sellel, kes väidab, et testament ei kehti. Testamenti ei tunnistata kehtetuks üksnes seetõttu, et selle sisu tundub lähedastele ebaõiglane või ootamatu.
Kui testaatorit mõjutati: pettus, ähvardus, eksimus
Teine olukord on see, kus testaator mõistis tehingut, kuid tema tahe kujunes pettuse, ähvarduse või olulise eksimuse mõjul. Selline testament ei ole tühine, vaid tühistatav (TsÜS § 92, 94 ja 96). Pärast pärandaja surma võib testamendi tühistada isik, kes päriks juhul, kui testament või selle osa ei kehtiks. Selleks tuleb esitada hagi kohtusse ühe aasta jooksul alates tühistamise alusest teadasaamisest, kuid mitte hiljem kui 30 aasta jooksul pärandi avanemisest (PärS § 88 lg 7).
Üks aasta möödub kiiresti. Kui tähtaeg on möödas, ei aita ka põhjendatud kahtlus.
Vara võib vaidluse ajal käest minna
Pärimisvaidlus võib kesta kaua, kuid vara saab vahepeal võõrandada. Kui kahtlus on põhjendatud, tasub tõendid koguda kohe ja kaaluda hagi tagamist, näiteks keelumärget kinnistusraamatusse, et korterit või maad ei müüdaks enne vaidluse lahendamist.
Mida teha kohe
- Selgitage välja, millal ja kus testament tehti ning kas see on notariaalne või kodune.
- Pange kirja, kes testaatoriga sel ajal suhtles ja mida nad nägid.
- Selgitage välja, millised terviseandmed testamendi tegemise aja kohta on olemas.
- Pidage advokaadiga nõu enne, kui üheaastane tähtaeg möödub.
Loe ka: Kas see kodune testament on ikka päris? ja Mitu testamenti: milline kehtib, kui need on vastuolus?
Autor: vandeadvokaat Olavi-Jüri Luik, Advokaadibüroo WIDEN partner
Allikad:
- Pärimisseadus, kehtiv redaktsioon: https://www.riigiteataja.ee/akt/PärS
- Tsiviilseadustiku üldosa seadus, kehtiv redaktsioon: https://www.riigiteataja.ee/akt/TsÜS
- Räägime surmast, videosarja 1. osa (29.07.2026): https://surmast.ee/kas-testament-kehtib-kui-parandaja-ei-saanud-selle-sisust-aru/