Sundosa: kes saab seda nõuda, kui suur see on ja kuidas arvestatakse kingitusi

Kommenteeri

Sundosa saab Eestis nõuda pärandaja alaneja sugulane, vanem, abikaasa või registreeritud elukaaslane, kelle testament või pärimisleping jättis pärandist ilma või andis talle vähem kui seadusjärgne osa. Tingimus on, et pärandajal oli surma hetkel tema suhtes kehtiv ülalpidamiskohustus. Sundosa on pool sellest, mida isik oleks seaduse järgi pärinud, ja seda nõutakse pärijatelt rahas. Teatud kingitused, mille pärandaja tegi eluajal sundosa vähendamiseks, võetakse arvutamisel arvesse.

Kes võib sundosa nõuda

Pärimisseaduse (PärS) § 104 lõike 1 järgi on sundosa nõudmise õigus pärandaja alaneja sugulasel (eelkõige lapsel), vanematel ja abikaasal, kui täidetud on kaks tingimust. Esiteks on pärandaja jätnud ta testamendi või pärimislepinguga pärandist ilma või vähendanud tema osa võrreldes seadusjärgse pärimisega. Teiseks oli pärandajal surma hetkel tema suhtes perekonnaseadusest tulenev kehtiv ülalpidamiskohustus.

Alates 1. jaanuarist 2024 on sama õigus ka registreeritud elukaaslasel, kelle suhtes oli pärandajal surma hetkel kehtiv ülalpidamiskohustus (PärS § 104 lg 1¹).

Teine tingimus on Eesti sundosa kõige olulisem eripära. Sundosa ei kuulu automaatselt igale lapsele. Täisealine iseseisvalt toime tulev laps, keda vanem ei pidanud ülal pidama, sundosa nõuda ei saa. Õiguskantsler on 2017. aasta seisukohtades selgitanud, et ka lapse puue või töövõimetus ei anna iseenesest õigust sundosale; otsustav on pärandaja kehtiv ülalpidamiskohustus surma hetkel.

Pärandaja vanemad ei saa sundosa nõuda, kui seda saab nõuda pärandaja alaneja sugulane, kes välistaks vanemad seadusjärgse pärimise korral, või kui alaneja sugulane võtab talle pärandatu vastu (PärS § 104 lg 2).

Kas elukaaslane saab sundosa nõuda

Oleneb sellest, kas kooselu on registreeritud. Registreeritud elukaaslasel on sundosa nõudmise õigus samadel tingimustel kui abikaasal (PärS § 104 lg 1¹). Registreerimata elukaaslast seaduses sundosa saajate hulgas ei nimetata. Kui pärandaja jättis kõik registreerimata elukaaslasele, saavad sundosa nõuda üksnes seaduses nimetatud lähedased, kes vastavad ülalpidamise tingimusele.

Kui suur on sundosa

PärS § 105 lõike 1 kohaselt on sundosa pool pärandiosa väärtusest, mille isik oleks saanud seadusjärgse pärimise korral, kui pärandi oleksid vastu võtnud kõik seadusjärgsed pärijad. Kui isikule on testamendiga jäetud osa, mis on sundosast väiksem, võib ta nõuda kaaspärijatelt puuduvat osa (PärS § 105 lg 2).

Sundosa nõue ei anna õigust konkreetsele asjale, näiteks korterile või suvilale. See on nõue raha maksmiseks (PärS § 104 lg 5). Nõue tekib pärandi avanemisega ning see on pärandatav ja üleantav (PärS § 104 lg 4). Pärandi väärtus määratakse pärandi avanemise päeva seisuga (PärS § 106 lg 1).

Kas eluajal tehtud kingitused arvestatakse sisse

Seadus näeb ette kaks eraldi mehhanismi.

Esiteks arvestatakse sundosa määramisel pärandina ka eelpärandit, abikaasa ja registreeritud elukaaslase eelosa ning kingitusi, mille pärandaja tegi teistele isikutele sundosa vähendamise eesmärgil viimase kolme aasta jooksul enne surma (PärS § 106 lg 2).

Teiseks, kui pärandaja tegi kolmandale isikule kingituse eesmärgiga tekitada kahju sundosa nõudmiseks õigustatud isikule, võib see isik ühe aasta jooksul pärandi avanemisest nõuda sundosa täiendamist summa võrra, mille võrra sundosa suureneks, kui kingitud ese loetaks pärandi hulka (PärS § 106 lg 5). Seda nõuet ei rahuldata, kui kingitusest on möödunud kümme aastat. Kui kingitus on tehtud pärandaja abikaasale või registreeritud elukaaslasele, ei hakka see tähtaeg kulgema enne abielu või registreeritud kooselu lõppemist (PärS § 106 lg 6).

Mõlemal juhul on oluline kingituse eesmärk. Tavapärane kinkimine ilma sundosa vähendamise või õigustatud isiku kahjustamise eesmärgita nende sätete alla ei kuulu. Vaidluses on just eesmärgi tõendamine sageli kõige keerulisem osa. Selleks on vaja kirjalikke tõendeid kingituse aja, väärtuse ja asjaolude kohta.

Millal saab sundosast ilma jätta

Pärandaja võib testamendi või pärimislepinguga sundosast ilma jätta isiku, kes on pannud toime kuriteo pärandaja, tema abikaasa, registreeritud elukaaslase, alaneja või üleneja sugulase või muu pärandajale eriliselt lähedase isiku vastu, samuti isiku, kes on tahtlikult ja oluliselt rikkunud seadusest tulenevat pärandaja ülalpidamise kohustust (PärS § 108 lg 1). Ilmajätmise põhjus peab olema testamendis või pärimislepingus välja öeldud. Kui põhjus on märkimata või ei vasta seadusele, on ilmajätmine kehtetu (PärS § 108 lg 2).

Tähtajad

Sundosa nõue aegub kolme aasta möödumisel hetkest, kui õigustatud isik saab teada pärandi avanemisest ja tema õigusi mõjutavast käsutusest, näiteks testamendist (PärS § 109 lg 1). Sõltumata teadasaamisest aegub nõue kümne aasta möödumisel pärandi avanemisest (PärS § 109 lg 2). Kingituse tõttu sundosa täiendamise nõue tuleb esitada ühe aasta jooksul pärandi avanemisest (PärS § 106 lg 5).

Näide: Pärandaja jättis testamendiga kogu vara oma registreerimata elukaaslasele. Tal on kaks last: täisealine ja iseseisvalt toime tulev tütar ning alaealine poeg, keda ta oli kohustatud ülal pidama. Abikaasat ega registreeritud elukaaslast ei ole, seega päriksid lapsed seaduse järgi võrdsetes osades. Pärandi väärtus on avanemise päeval 200 000 eurot. Poja seadusjärgne osa oleks 100 000 eurot ja sundosa sellest pool ehk 50 000 eurot, mida ta saab nõuda rahas elukaaslaselt kui pärijalt. Tütrel sundosa nõuet ei teki, sest pärandajal ei olnud tema suhtes ülalpidamiskohustust. Kui pärandaja kinkis aasta enne surma suvila sõbrale selleks, et sundosa väiksemaks jääks, arvestatakse suvila väärtus sundosa arvutamisel pärandi hulka (PärS § 106 lg 2).

Korduma kippuvad küsimused

Kas täisealine laps saab alati sundosa?
Ei. Täisealine laps saab sundosa nõuda ainult siis, kui vanemal oli surma hetkel tema suhtes perekonnaseadusest tulenev kehtiv ülalpidamiskohustus.

Kas sundosa tähendab, et saan osa korterist?
Ei. Sundosa nõue on rahanõue pärijate vastu. Pärijad otsustavad, millest nad selle tasuvad.

Kas kingitus lapsele või sõbrale aastaid enne surma võib hiljem probleeme tekitada?
Võib, kui kingitus tehti sundosa vähendamise või õigustatud isiku kahjustamise eesmärgil ja seaduses nimetatud tähtajad ei ole möödunud. Kingituse eesmärgi ja aja dokumenteerimine aitab hilisemaid vaidlusi vältida.

Kas elukaaslane saab sundosa nõuda?
Registreeritud elukaaslane saab, kui pärandajal oli tema suhtes surma hetkel kehtiv ülalpidamiskohustus. Registreerimata elukaaslane ei saa.

Mida teha järgmiseks

Kui olete pärija, koguge kokku pärimisasja andmed, testamendi või pärimislepingu koopia, pärandvara väärtust kajastavad dokumendid ning tõendid selle kohta, kas pärandajal oli surma hetkel teie suhtes ülalpidamiskohustus (näiteks alaealisus või elatisega seotud dokumendid). Kui kahtlustate sundosa vähendamiseks tehtud kingitusi, koguge andmed nende aja ja väärtuse kohta. Jälgige tähtaegu: kingituse tõttu sundosa täiendamise nõue tuleb esitada ühe aasta jooksul pärandi avanemisest.

Kui plaanite kinkimist või testamenti, mõelge läbi, keda võib teie surma hetkel pidada ülalpeetavaks ja kuidas see teie plaane mõjutab.

Kui soovite oma olukorda arutada, leiate kontaktid lehelt Kontakt.

Loe ka: Varade planeerimine – kas ainult rikaste mure?

Allikad:
Pärimisseadus (Riigi Teataja, kehtiv redaktsioon)
Õiguskantsleri 02.03.2017 kiri nr 6-1/170262/1700952
Õiguskantsleri 16.06.2017 kiri nr 6-1/170779/1702627

Lisa kommentaar
Email again: