Kui korter või maja jääb pärandiks mitmele pärijale, kuulub see esialgu neile kõigile ühiselt. Keegi ei saa üksi müüa ei kogu korterit ega oma osa korterist. Ühisest omandist saab välja kokkuleppega. Kui kokkulepet ei sünni, võib iga pärija pöörduda kohtusse. Kohus võib vara jagada, jätta selle ühele pärijale koos kohustusega maksta teistele nende osa rahas või müüa enampakkumisel ja jagada raha.
Kaks etappi: pärandvara ühisus ja kaasomand
Kui pärandi on vastu võtnud mitu pärijat (kaaspärijad), kuulub pärandvara neile ühiselt. Seda nimetatakse pärandvara ühisuseks. Sellele ja kaaspärijate omavahelistele suhetele kohaldatakse kaasomandi sätteid (pärimisseaduse (PärS) § 147).
Kaaspärija ei või iseseisvalt käsutada pärandvara hulka kuuluvaid esemeid ega mõttelist osa nendest (PärS § 148 lg 1). Seega ei saa üks pärija enne jagamist müüa oma „kolmandikku“ korterist. Ta võib aga käsutada oma osa pärandvara ühisusest tervikuna. Selline tehing peab olema notariaalselt tõestatud (PärS § 148 lg 4) ning kui osa müüakse kolmandale isikule, on teistel kaaspärijatel kahe kuu jooksul ostueesõigus (PärS § 149 lg 1 ja 2).
Pärandvara jagamist võib nõuda iga kaaspärija (PärS § 152 lg 1). Eelduseks on, et kõik pärijad on teada. Jagamine võib olla ajutiselt välistatud, kui pärijad on kokku leppinud, et pärandit teatud aja jooksul ei jagata, või kui testament või pärimisleping keelab jagamise kindlaks ajaks (PärS § 155). Kaaspärijad jagavad pärandvara kokkuleppel, vaidluse korral jagab selle pärija nõudel kohus (PärS § 152 lg 4). Jagamisel lähtutakse esemete harilikust väärtusest jagamise hetkel (PärS § 152 lg 2) ja kohaldatakse kaasomandis oleva asja jagamise sätteid (PärS § 152 lg 3).
Kui pärijad on kandnud kinnisasja või korteriomandi kinnistusraamatusse enda nimele mõttelistes osades, on nad kaasomanikud asjaõigusseaduse (AÕS) tähenduses. Siis võib igaüks oma mõttelist osa võõrandada. Kinnisasja mõttelise osa müümisel kõrvalisele isikule on teistel kaasomanikel ostueesõigus (AÕS § 73 lg 1 ja 2). Kaasomandist saab lahkuda samade võimaluste kaudu, mida on kirjeldatud allpool.
Kokkulepe: kõige paindlikum lahendus
Kaasomandi lõpetamisel jagatakse asi esmajoones kaasomanike kokkuleppe järgi (AÕS § 77 lg 1). Kokkuleppe sisu valivad pärijad ise. Levinumad võimalused on järgmised.
Ühine müük. Kõik pärijad müüvad korteri koos ja jagavad raha osade järgi.
Väljaost. Üks pärija omandab kogu vara ja maksab teistele nende osa väärtuse. Kokku tuleb leppida hinnas, maksetähtajas ja selles, kuidas makse tagatakse.
Reaalosadeks jagamine. Maja ja krundi puhul võib see mõnikord olla võimalik, korteri puhul harva.
Kinnisvara puhul tasub kokkulepe vormistada nii, et seda saaks kinnistusraamatus teostada. Üldjuhul tähendab see notari juures tehtavaid toiminguid.
Kui kokkulepet ei ole: mida saab kohus teha
Kui kaasomanikud kokku ei lepi, otsustab kohus hageja nõudel, kas jagada asi kaasomanike vahel reaalosades, anda asi ühele või mitmele kaasomanikule koos kohustusega maksta teistele nende osa rahas või müüa asi avalikul või kaasomanikevahelisel enampakkumisel ja jagada saadud raha osade suuruse järgi (AÕS § 77 lg 2). Reaalosadeks jagamisel võib kohus määrata ka rahalise tasaarvestuse, kui osade väärtus ei vasta mõtteliste osade väärtusele (AÕS § 77 lg 3).
Riigikohus on kinnitanud, et hageja võib esitada hagis kaasomandi lõpetamise eri viisid alternatiivselt. Kostja, kes soovib mõnda muud lahendusviisi, peab selle esitama vastuhagina (RKTKo 3-2-1-95-12, p 9 ja 10). Samas asjas leidsid kohtud mõlema poole huve kaaludes, et õiglane on müüa kinnisasi avalikul enampakkumisel, sest kinnisasja endale soovinud kaasomanikul ei olnud raha teise osa väljamaksmiseks (p 9).
Kui kaasomanikud enampakkumise korraldamises kokku ei lepi, võib kohus poole taotlusel määrata otsuses ka selle, kes enampakkumise korraldab ja kes kannab kulud. Kaasomanikud võivad enampakkumise korraldamiseks pöörduda ka kohtutäituri poole (RKTKo 3-2-1-94-16, p 17; tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 445 lg 1).
Kohus valib lahendusviisi poolte esitatud nõuete raames. Seepärast tasub juba enne hagi esitamist läbi mõelda, kas soovite korteri endale, raha või müüki, ja kas suudate teised välja osta.
Kui üks pärija elab päritud kodus
Kaasomanikud valdavad ja kasutavad ühist asja kokkuleppel. Tavapärase kasutamise küsimusi saab otsustada häälteenamusega, kusjuures hääled sõltuvad osade suurusest (AÕS § 72 lg 1). Iga kaasomanik võib asja kasutada niivõrd, kuivõrd see ei takista teiste kaaskasutust (AÕS § 72 lg 3).
See, et üks pärija elab korteris, ei anna talle seaduse alusel eelisõigust vara endale saada. Kohus saab seda arvestada poolte huvide kaalumisel.
Asja säilitamiseks vajalikke toiminguid võib kaasomanik teha ka teiste nõusolekuta ja nõuda teistelt nende osaga võrdelist osa vajalikest kuludest (AÕS § 72 lg 4). Kinnisasjale tehtud kulutuste hüvitamist saab nõuda eraldi (vt RKTKo 3-2-1-95-12, p 11). Kas ja kui palju saavad teised pärijad nõuda tasu selle eest, et üks pärija kasutab korterit üksi, sõltub asjaoludest ja kokkulepetest. Seda tasub hinnata eraldi, sest see mõjutab arveldusi jagamise käigus.
Kui üks pärija ei vasta
Kokkulepet ei saa sõlmida ilma kõigi pärijateta. Pärandvara jagamist võib siiski nõuda iga kaaspärija. Teised ei pea ootama lõputult, sest vastamata jätmine ei takista küsimuse lahendamist kohtus.
Näide: Ema korteri pärivad tema kolm last: õde ja kaks venda. Õde elab korteris ja soovib selle endale jätta, vanem vend tahab müüa, noorem vend ei vasta kirjadele. Kuna kokkulepet ei ole, võib vanem vend nõuda pärandvara jagamist kohtus. Kui õel on võimalik teistele nende osa välja maksta, võib ta vastuhagiga taotleda, et korter jäetaks talle. Kui väljamakse ei ole realistlik, võib kohus kaaluda korteri müüki enampakkumisel ja raha jagamist osade järgi.
Korduma kippuvad küsimused
Kas ma saan oma osa päritud korterist müüa enne pärandvara jagamist?
Mitte korterist eraldi. Kaaspärija ei või käsutada pärandvara hulka kuuluvaid esemeid ega mõttelist osa nendest. Ta võib notariaalselt müüa oma osa kogu pärandvara ühisusest, kuid siis on teistel pärijatel ostueesõigus (PärS § 148 ja 149).
Kas kõik pärijad peavad jagamisega nõus olema?
Kokkuleppeks on vaja kõiki pärijaid. Jagamist võib aga nõuda iga kaaspärija ja vaidluse korral jagab pärandvara kohus (PärS § 152 lg 1 ja 4).
Kas kohus võib korteri müüa ka siis, kui üks pärija seal elab?
Jah. Seadus võimaldab kohtul müüa asja avalikul või kaasomanikevahelisel enampakkumisel (AÕS § 77 lg 2). Kohus kaalub poolte huve, sealhulgas seda, kas keegi suudab teistele nende osa välja maksta.
Kes korraldab enampakkumise?
Kaasomanikud võivad selles kokku leppida. Kui kokkulepet ei ole, võib kohus poole taotlusel määrata enampakkumise korraldaja ja kulude kandja. Pöörduda saab ka kohtutäituri poole (RKTKo 3-2-1-94-16, p 17).
Järgmine samm
Koguge kokku pärimistunnistus, kinnistusraamatu väljavõte, korteri või maja väärtust kajastavad andmed, tõendid kulude kohta, mida keegi pärijatest on kandnud (laen, kommunaalkulud, remont), ning kirjavahetus teiste pärijatega. Pange kirja, millist lahendust te ise eelistate ja kas teil on võimalik teisi välja osta.
Kui soovite oma olukorda arutada, leiate kontaktid lehelt Kontakt.
Loe ka: Milline on õiglane pärandvara jagamine? Kohtupraktika pärijate vahelisest vaidlusest
Allikad:
Pärimisseadus (Riigi Teataja, kehtiv redaktsioon)
Asjaõigusseadus (Riigi Teataja, kehtiv redaktsioon)
Tsiviilkohtumenetluse seadustik (Riigi Teataja, kehtiv redaktsioon)
Riigikohtu 04.09.2012 otsus nr 3-2-1-95-12
Riigikohtu 12.10.2016 otsus nr 3-2-1-94-16