Kui testamendis on teile jäetud kindel ese või rahasumma, kuid pärijaks on nimetatud keegi teine, on tegemist annakuga. Annakusaaja ei saa eseme omanikuks pärandaja surmaga iseenesest. Tal tekib nõue annakutäitja vastu, kelleks on üldjuhul pärija, ja selle nõude peab ta ise esitama.
Mis on annak ja mille poolest see erineb pärimisest
Pärija saab pärandaja kogu vara või selle mõttelise osa koos võlgadega. Annakuga jätab testaator inimesele ainult kindla varalise hüve, tegemata teda oma õigusjärglaseks (pärimisseadus, PärS § 56 lg 1). Annakuks võib olla asi, rahasumma, õigus, nõue, kohustusest vabastamine või muu üleantav hüve (§ 56 lg 2).
Annaku saamine ei tee inimest iseenesest pärijaks. Üksnes annakusaajana ei osale ta pärandvara jagamises ja pärandaja võlad talle üle ei lähe. Samale inimesele võib aga olla määratud nii pärandiosa kui ka annak (§ 61 lg 1). Sellisel juhul on ta ühtlasi pärija.
Testamendi sõnastus loeb. Kui testamendis on kirjas „korteri jätan õetütrele“, kuid muu vara kohta midagi ei öelda, tuleb testamenti tõlgendada: kas pärandaja soovis teha õetütrest pärija või anda talle annaku. Testamendi liikidest ja vorminõuetest saate lugeda testamendi teenuselehelt.
Kelle vastu nõue esitatakse ja millal
Testaator võib panna annaku täitmise kohustuse pärijale või teisele annakusaajale. Kui ta ei ole annakutäitjat määranud, on annakutäitja pärija (§ 57 lg 1). Nõue tekib pärandi avanemisel ehk pärandaja surmaga (§ 62 lg 1). Kui annak on määratud edasilükkava tingimuse või tähtpäevaga, tekib nõue üldjuhul selle tingimuse või tähtpäeva saabumisel (§ 62 lg 2).
Üldjuhul saab annaku täitmist pärijalt nõuda pärast pärandi vastuvõtmist (§ 134 lg 1). Pärija võib pärandi vastu võtta notarile tehtava avaldusega. Kui ta loobumistähtaja jooksul pärandist ei loobu, loetakse pärand vastuvõetuks (§ 118 lg 1 ja 2). Loobumistähtaeg on kolm kuud hetkest, mil pärija saab teada või peab teada saama pärandaja surmast ja oma pärimisõigusest (§ 119 lg 1). Inventuuri nõudnud pärija võib üldjuhul annaku täitmisest keelduda kuni inventuuri tegemiseni, kuid mitte kauem kui inventuuri tähtaja lõppemiseni (§ 135 lg 1).
Annakusaaja ei pea sel ajal passiivselt ootama. Ta võib:
- algatada ise notari juures pärimismenetluse (§ 166 lg 1);
- taotleda notarilt annakusaaja tunnistust, kuhu märgitakse annakusaaja ja annakuks määratud ese (§ 172);
- taotleda korteri või muu kinnisasja puhul annakusaaja tunnistuse alusel kinnistusraamatusse eelmärget omandi üleandmise nõude tagamiseks; pärija nõusolekut selleks vaja ei ole (kinnistusraamatuseadus § 341 lg 7 p 5);
- taotleda kohtult pärandi hoiumeetmeid, kui nende rakendamata jätmine ohustaks tema nõude rahuldamist pärandvara arvel (PärS § 111 lg 3).
Kui pärija on selgunud, esitage talle nõue kirjalikult ja hoidke alles tõend selle saatmise kohta. Viivitada ei tasu: kuni annak on täitmata, on vara pärija käes.
Kuidas annak tegelikult üle antakse
Rahasumma puhul piisab maksmisest. Auto või muu vallasasja omandi üleandmiseks on üldjuhul vaja asja valduse üleandmist ja kokkulepet omandi ülemineku kohta. Seejärel muudetakse vajaduse korral registriandmed.
Korteri või muu kinnisasja puhul on vaja rohkem. Annak annab ainult nõudeõiguse, mistõttu ei saa annakusaaja omanikuks testamendi alusel. Omandi üleminekuks sõlmivad annakutäitja ja annakusaaja notari juures asjaõiguslepingu ning annakusaaja kantakse kinnistusraamatusse omanikuna. Kuni kande tegemiseni on korteri omanik pärija.
Kaks reeglit, mida tasub teada:
- Koos esemega tuleb üle anda ka kasu, mida ese on andnud alates nõude tekkimisest (§ 67 lg 1), näiteks korteri üüritulu.
- Kui korter on koormatud näiteks hüpoteegiga, ei saa annakusaaja nõuda koormatise kõrvaldamist, kui testamendist ei tulene teisiti (§ 71 lg 1).
Mis saab, kui eset enam ei ole
Mõnikord on testamendis nimetatud auto pärandaja eluajal müüdud. Kui annakuks määratud ese ei kuulu pärandi avanemise ajal pärandi hulka, on annak kehtetu. Erand on olukord, kus testamendist tuleneb annakutäitja kohustus ese annakusaaja jaoks muretseda (§ 67 lg 4). Kui annakuks on määratud üksnes liigitunnustega kirjeldatud ese, võib annakutäitjal olla kohustus see pärandi arvel muretseda ka siis, kui sellist eset pärandvaras ei ole (§ 68 lg 2). Rahalise annakuga on samuti teisiti: rahasumma loetakse annakusaajale määratuks ka siis, kui pärandvaras raha ei ole (§ 67 lg 5).
Kui annaku ese hävib või kaotab väärtust annakutäitja süül, on annakusaajal õigus nõuda kahju hüvitamist (§ 72).
Mis saab, kui pärandvaras on võlad
Annakutäitja peab annaku täitma ainult selles ulatuses, mille ta on pärandist saanud (§ 58 lg 1). Kui pärandist kõigi annakute täitmiseks ei piisa, vähendatakse annakuid võrdeliselt nende suurusega (§ 58 lg 2).
Kui pärija on teinud pärandvara inventuuri, kehtib kindel järjekord (§ 142 lg 1):
- matuse, perekonnaliikmete ülalpidamise, pärandvara valitsemise ja inventuuri kulud;
- võlausaldajate nõuded, mis on üleskutsemenetluses tähtaegselt esitatud või inventuuri käigus välja selgitatud;
- annakud, sihtkäsundid ja sihtmäärangud.
Järgmise järjekorra kohustusi täidetakse alles siis, kui eelmine on täielikult täidetud, ja testamendiga seda järjekorda muuta ei saa (§ 142 lg 2 ja 5). Suured võlad võivad seega annakut vähendada või selle täitmise võimatuks muuta. Inventuurist saate lugeda artiklist „Kas võtta pärand vastu? Millal aitab inventuur?“ ja pärandvara pankrotist teenuselehelt.
Annakust loobumine ja sundosa
Annakusaaja võib annaku vastu võtta või sellest loobuda (§ 64 lg 1). Loobumisele kohaldatakse pärandist loobumise reegleid, kui seadusest ei tulene teisiti (§ 64 lg 2). Annakust loobumiseks tuleb üldjuhul kolme kuu jooksul esitada notarile avaldus, mille notar tõestab. Tähtaja arvestamisel lähtutakse sellest, millal annakusaaja sai teada või pidi teada saama pärandaja surmast ja oma õigusest annakule. Ühte annakut ei saa vastu võtta osaliselt, kuid mitme annaku korral võib loobuda ka ainult mõnest (§ 65). Annakust loobumist ei loeta pärandist loobumiseks (§ 64 lg 4).
Kui annak on määratud inimesele, kellel on õigus sundosale, tekib tal sundosanõue üldjuhul ainult annakust loobudes. Kui aga annaku väärtus on sundosast väiksem, võib ta annaku alles jätta ja nõuda pärijatelt sundosa vahe ulatuses (§ 105 lg 4). Enne otsustamist tuleb seega välja arvutada nii annaku väärtus kui ka sundosa suurus. Sundosa arvestamist selgitab artikkel sundosa ja kingituste kohta.
Näide
Näide on välja mõeldud ega kirjelda ühegi kliendi olukorda. Pärandaja jättis testamendiga kogu vara oma vennale ja kirjutas lisaks, et tema auto ja 5000 eurot saab pikaaegne naaber. Naaber ei ole pärija. Kui vend on pärandi vastu võtnud, saadab naaber talle kirjaliku nõude auto üleandmiseks ja raha maksmiseks ning lisab testamendi koopia. Kui selgub, et auto müüdi juba pärandaja eluajal, on autot puudutav annak kehtetu, sest testament ei kohustanud venda autot muretsema. Rahaline annak jääb kehtima. Kui aga pärandvaras on suured võlad ja vend teeb inventuuri, rahuldatakse kõigepealt võlausaldajad.
Korduvad küsimused
Kas annakusaaja peab maksma pärandaja võlgu?
Üksnes annaku saamise tõttu ei pea. Võlad võivad siiski annakut vähendada või muuta selle täitmise võimatuks. Kui annakusaaja on ühtlasi pärija, vastutab ta võlgade eest pärijana.
Kas annakusaaja saab korteri ise enda nimele vormistada?
Ei saa. Omandi üleminekuks on vaja annakutäitja osalust asjaõiguslepingus ja kannet kinnistusraamatusse. Kui annakutäitja keeldub, tuleb nõue esitada kohtusse. Kohus saab kohustada annakutäitjat tegema omandi üleandmiseks vajaliku tahteavalduse ja jõustunud kohtulahend asendab seda tahteavaldust.
Kas pärandist loobunud pärija võib annaku vastu võtta?
Jah. Pärijal, kellele on määratud ka annak, on õigus annakule ka siis, kui ta on pärandist loobunud (§ 61 lg 3).
Mis saab, kui annakusaaja suri enne pärandajat?
Üldjuhul on annak kehtetu, kui annakusaaja suri enne pärandajat ja aseannakusaajat ei ole määratud (§ 62 lg 1). Kui annak oli määratud pärandaja alanejale sugulasele, tuleb siiski kontrollida, kas PärS § 31 järgi tuleb korraldust lugeda tehtuks tema alanejate sugulaste kasuks.
Järgmine samm
Koguge kokku testament või selle koopia, teave pärijate kohta ja annaku eset puudutavad dokumendid, näiteks kinnistusraamatu väljavõte või auto registreerimistunnistus. Selgitage välja, kas pärimismenetlus on notari juures algatatud ja kas pärija on pärandi vastu võtnud. Esitage nõue kirjalikult. Kui vajate oma olukorra hindamist, saate kirjutada kontaktivormi kaudu.
Allikad:
Pärimisseadus (Riigi Teataja, kehtiv redaktsioon): § 31, § 56, § 57 lg 1, § 58 lg 1 ja 2, § 61 lg 1 ja 3, § 62 lg 1 ja 2, § 64 lg 1, 2 ja 4, § 65, § 67 lg 1, 4 ja 5, § 68 lg 2, § 71 lg 1, § 72, § 105 lg 4, § 111 lg 3, § 118 lg 1–3, § 119 lg 1, § 134 lg 1, § 135 lg 1, § 142 lg 1, 2 ja 5, § 166 lg 1, § 172.
Asjaõigusseadus: § 63 lg 1 ja 3, § 641, § 92 lg 1, § 120 lg 1.
Kinnistusraamatuseadus: § 341 lg 7 p 5.
Tsiviilseadustiku üldosa seadus: § 68 lg 5.