Testamenditäitja on testamendis määratud isik, kelle ülesanne on viia testaatori ehk testamendi tegija korraldused ellu: täita annakud, sihtkäsundid ja muud testamendist tulenevad kohustused, valitseda selleks vajalikku pärandvara ning jagada pärand, kui pärandaja on jagamise kohta korralduse teinud. Ta peab pärijatele ja annakusaajatele oma tegevusest aru andma ja vastutab kahju eest, mille ta kohustusi rikkudes süüliselt tekitab. Kui ta rikub kohustusi oluliselt, võib kohus ta ülesandest vabastada.
Kes võib olla testamenditäitja ja kuidas ta määratakse
Testaator võib testamendis määrata ühe või mitu testamenditäitjat ning ka asetestamenditäitja juhuks, kui esimene ei saa või ei soovi ülesannet täita (pärimisseadus, PärS § 78 lg 1). Testamenditäitja võib olla üksnes teovõimeline isik (§ 78 lg 2). Selleks võib olla näiteks pereliige, pärija, usaldusväärne tuttav või advokaat.
Testamendis nimetamine ei kohusta kedagi ülesannet vastu võtma (§ 80 lg 1). Ülesande vastuvõtmiseks või sellest loobumiseks tehakse notarile avaldus, mille notar tõestab. Notar võib selleks määrata mõistliku tähtaja, mis ei või olla pikem kui üks kuu; kui isik selle aja jooksul avaldust ei esita, loetakse, et ta on ülesandest loobunud (§ 80 lg 3). Kui testamenditäitjaks määratud pärija või annakusaaja on pärandi või annaku vastu võtnud, ei saa ta testamenditäitja ülesandest keelduda, kui testamendist ei tulene teisiti (§ 80 lg 2). Vastu võetud ülesandest ei või testamenditäitja loobuda ilma mõjuva põhjuseta (§ 80 lg 1).
Kui määratud isik loobub või testamendist nähtub tahe testamenditäitja määramiseks, kuid isikut pole nimetatud, määrab notar pärast pärijate ja annakusaajate ärakuulamist testamenditäitjaks advokaadi või muu isiku, kes on nõus ülesannet täitma. Advokaadil ei ole õigust kaaluka põhjuseta testamenditäitja ülesande vastuvõtmisest keelduda (§ 80 lg 4). Oma õiguste tõendamiseks kolmandatele isikutele võib testamenditäitja paluda notaril tõestada testamenditäitja tunnistuse (§ 87 lg 1).
Millal tasub testamendis testamenditäitja määrata
Seadus ei kohusta testamenditäitjat määrama. Tema määramist võib kaaluda eelkõige siis, kui:
- testamendis on annakud või sihtkäsundid, mille täitmine eeldab kellegi aktiivset tegutsemist;
- pärandvara on vaja jagada kindla plaani järgi ja pärijatel võib olla raske kokku leppida;
- pärijaid on mitu ja osa neist elab välismaal;
- pärandvaras on ettevõte, üürikorterid või muu vara, mis vajab vahepeal valitsemist.
Testamendis tasub täpselt kirja panna, kas testamenditäitjale makstakse tasu ja kas tal on seadusest kitsamad või laiemad volitused, sest seaduses loetletud ülesanded kehtivad siis, kui testamendis ei ole sätestatud teisiti (§ 81 lg 1). Testamenditäitja määramine on üks osa laiemast varade planeerimisest.
Testamenditäitja ülesanded ja õigused
Seaduse järgi testamenditäitja:
- täidab annakud, sihtkäsundid, sihtmäärangud ja muud testamendist või pärimislepingust tulenevad kohustused (§ 81 lg 4);
- valitseb ülesannete täitmiseks vajalikku pärandvara heaperemehelikult ja hoolitseb selle säilimise eest (§ 81 lg 5);
- võtab vajaduse korral pärandvara eseme oma valdusse või tagab muul viisil, et see on pärija varast eraldatud (§ 81 lg 6);
- võib ülesannete täitmiseks võtta pärandvaraga seotud kohustusi ja pärandvara esemeid käsutada (§ 81 lg 7);
- jagab pärandvara pärijate vahel, kui pärandaja on jagamise kohta korralduse teinud (§ 81 lg 8);
- võib ülesannete täitmiseks vajalikus ulatuses esindada pärijat või annakusaajat (§ 81 lg 9).
Sihtkäsund on testaatori korraldus, millega ta paneb pärijale või annakusaajale kohustuse nii, et kellelgi ei teki õigust nõuda selle täitmist enda kasuks (§ 73 lg 1). Sihtmääranguga kohustab testaator pärijat või annakusaajat kasutama pärandvara või annakut kindlal sihtotstarbel (§ 76 lg 1).
Kuni pärija ei ole pärandit vastu võtnud, peab testamenditäitja täitma pärandi hooldaja kohustusi või taotlema pärandvara valitsemist (§ 81 lg 3). Pärija ei või käsutada pärandvara esemeid, mida testamenditäitja vajab oma ülesannete täitmiseks (§ 79). Esemed, mida testamenditäitja enam ei vaja, peab ta pärijale välja andma (§ 82 lg 1).
Huvitatud isikute nõusolekul võib testamenditäitja testaatori korraldustest kõrvale kalduda, kui see on testaatori viimse tahte täitmise huvides. Kui nõusolekut ei saada, lahendab vaidluse testamenditäitja nõudel kohus (§ 81 lg 2).
Testamenditäitja ülesanded ei piirdu annakute täitmise ja vara jagamisega. Kui pärandvarast ei jätku pärandaja matuse, pärandvara valitsemise ja inventuuri kulude ning võlausaldajate nõuete katteks ja pärija ei ole nõus neid oma vara arvel tasuma, peab testamenditäitja esitama kohtule pärandvara pankrotiavalduse (§ 137 lg 21, § 142 lg 6).
Tasu ja kulud
Vajalikud kulutused, mida testamenditäitja on oma kohustuste täitmiseks teinud, hüvitatakse pärandi arvel (§ 84 lg 1). Testamenditäitja võib nõuda oma tegevuse eest mõistlikku tasu, kui testamendist ei tulene teisiti. Kui testamenditäitja on ise pärija või annakusaaja, arvestatakse tasu määramisel tema pärandiosa või annaku väärtust, kui testaator ei ole määranud teisiti (§ 84 lg 2). Kui pärijad, annakusaajad ja testamenditäitja tasu suuruses kokkuleppele ei jõua, määrab selle testamenditäitja nõudel kohus (§ 84 lg 3). Seadus ei sätesta tasu kindlat summat ega protsenti.
Pärijate õigused: aruanne, vastutus ja vabastamine
Testamenditäitja peab oma tegevusest pärijatele ja annakusaajatele aru andma (§ 85 lg 1). Viivitamata pärast ülesande vastuvõtmist peab ta esitama pärijale nimekirja pärandvara esemetest, mida ta oma ülesannete täitmiseks vajab (§ 85 lg 2). Neid esemeid ei või pärija käsutada, näiteks müüa, kinkida või pantida (§ 79).
Testamenditäitja vastutab pärijale või annakusaajale kahju eest, mille ta on oma kohustusi rikkudes süüliselt tekitanud (§ 83 lg 1). Kui testaator on määranud mitu testamenditäitjat ega ole ülesandeid nende vahel jaganud, tegutsevad nad ühiselt ja vastutavad solidaarselt. Solidaarselt vastutavad nad ka siis, kui nad on ülesanded omavahel ära jaganud (§ 83 lg 2).
Kui testamenditäitja on oma kohustusi oluliselt rikkunud, võib kohus ta pärija, annakusaaja või muu pärandist huvitatud isiku nõudel ülesandest vabastada (§ 86). Kohtule tuleb näidata, milliseid kohustusi on rikutud. Seepärast on kasulik küsida aruannet kirjalikult ja säilitada kirjavahetus.
Näide
Testaator on määranud testamendis pärijateks kaks last ja annakuna jätnud oma õele sõiduauto. Testamenditäitjaks on määratud tema pikaajaline tuttav. Pärast ülesande vastuvõtmist notari juures esitab testamenditäitja lastele nimekirja varast, mida ta vajab: auto ning selle säilitamise ja üleandmise kulude katmiseks vajalik raha. Ta annab auto õele üle ning annab lastele ja õele aru annaku täitmisest ja pärandi arvel kantud vajalikest kulutustest. Kui testamenditäitja, lapsed ja õde tasu suuruses kokkuleppele ei jõua, määrab tasu testamenditäitja nõudel kohus.
Korduma kippuvad küsimused
Kas pean testamenditäitja ülesande vastu võtma?
Üldjuhul ei pea. Kui olete aga pärija või annakusaaja ja olete pärandi või annaku vastu võtnud, ei saa te ülesandest keelduda, kui testamendist ei tulene teisiti (§ 80 lg 1 ja 2). Notari määratud advokaat ei või ülesande vastuvõtmisest keelduda kaaluka põhjuseta (§ 80 lg 4).
Kas pärija võib pärandvara müüa, kui on määratud testamenditäitja?
Pärija ei või käsutada neid esemeid, mida testamenditäitja vajab oma ülesannete täitmiseks (§ 79). Muu vara suhtes testamenditäitja ülesannetest tulenev piirang ei kehti. Kui pärijaid on mitu, ei või kaaspärija siiski üksinda käsutada pärandvara hulka kuuluvaid esemeid; ta võib käsutada oma osa pärandvara ühisusest (§ 148 lg 1).
Kas testamenditäitja võib ise pärandvara jagada?
Jah, kui pärandaja on testamendis jagamise kohta korralduse teinud (§ 81 lg 8).
Mida teha järgmiseks
Kui koostate testamenti, pange kirja testamenditäitja ja soovi korral asetäitja nimi, tasu ning tema volituste ulatus. Kui olete pärija, koguge kokku testament, pärimismenetluse dokumendid, testamenditäitja esitatud varanimekiri ja kirjavahetus ning küsige vajaduse korral kirjalikku aruannet.
Pidage silmas pärandist loobumise tähtaega: kui pärija ei loobu pärandist kolme kuu jooksul hetkest, kui ta saab teada või peab teada saama pärandaja surmast ja oma pärimisõigusest, loetakse ta pärandi vastu võtnuks (§ 118 lg 1, § 119 lg 1). See on oluline ka testamenditäitjaks nimetatud pärijale: kui pärand loetakse vastu võetuks, ei saa ta üldjuhul enam testamenditäitja ülesandest keelduda (§ 80 lg 2).
Kui testamenditäitja tegevus tekitab küsimusi, võite oma olukorra hindamiseks pöörduda notari või advokaadi poole või kirjutada kontaktivormi kaudu.
Allikad:
Pärimisseadus (RT I, 14.03.2025, 19): § 73 lg 1, § 76 lg 1, § 78–87, § 118 lg 1, § 119 lg 1, § 137 lg 21, § 142 lg 6, § 148 lg 1.
Olavi-Jüri Luik, vandeadvokaat (WIDEN)
17.11.2026