Piiriülene pärimine: millise riigi õigus kehtib, kui pärandaja elas välismaal?

Olavi-Jüri Luik

Blogi

Kommenteeri

Paljudes peredes on keegi elanud aastaid Soomes, Rootsis või Saksamaal, aga korter või maakodu on jäänud Eestisse. Kui selline inimene sureb, tekib kolm küsimust: millise riigi õiguse järgi pärimine toimub, millise riigi notar või kohus asja menetleb ja kuidas pärijad oma õigusi teises riigis tõendavad. Euroopa Liidus vastab neile pärimismäärus (EL) nr 650/2012, mida kohaldatakse 17. augustil 2015 või hiljem surnud isikute pärimisele.

Põhireegel: otsustab viimane alaline elukoht

Pärimisele tervikuna kohaldatakse selle riigi õigust, kus oli pärandaja alaline elukoht tema surma hetkel (määruse art 21 lg 1). Sama riigi kohtud on üldjuhul pädevad lahendama pärimisasja tervikuna (art 4). Tervikuna tähendab, et sama õigus kehtib korteri, pangakonto ja äriühingu osaluse kohta, olenemata sellest, millises riigis vara asub.

Alaline elukoht ei ole sama mis rahvastikuregistri aadress. Määruse põhjenduste järgi hinnatakse pärandaja elu viimastel aastatel ja surma hetkel tervikuna: kui kaua ja kui regulaarselt ta riigis viibis ning millistel tingimustel ja põhjustel (põhjendus 23). Määruse eestikeelses tekstis on kasutatud väljendit alaline elukoht, Euroopa Kohtu eestikeelses praktikas aga harilik viibimiskoht (inglise keeles habitual residence). Kui inimene töötas välismaal, kuid säilitas tihedad sidemed Eestiga, võib tema alaline elukoht olenevalt asjaoludest olla siiski Eestis (põhjendus 24).

Euroopa Kohus on Leedu Kõrgeima Kohtu eelotsusetaotluse alusel selgitanud, et pärimisasja lahendav asutus peab asjaolusid kogumis hinnates määrama pärandaja hariliku viibimiskoha kindlaks ainult ühes liikmesriigis, sest vastasel korral killustuks pärimine riikide vahel (16. juuli 2020 otsus kohtuasjas C-80/19, E. E., p 40 ja 41).

Näide: Eesti kodanik elas ja töötas viimased kümme aastat Soomes, kus olid tema pere ja igapäevaelu. Eestisse jäi korter. Kui ta ei ole testamendis teisiti valinud, kohaldub kogu tema pärandile, ka Eesti korterile, üldjuhul Soome õigus. Erandina kohaldatakse teise riigi õigust siis, kui pärandaja oli surma ajal ilmselgelt tihedamalt seotud selle teise riigiga (art 21 lg 2).

Testamendis saab valida oma kodakondsusriigi õiguse

Inimene võib valida pärimisele tervikuna kohaldatavaks õiguseks selle riigi õiguse, mille kodanik ta on valiku tegemise ajal või surma hetkel (art 22 lg 1). Valik tuleb teha sõnaselgelt testamendis või pärimislepingus või peab see nähtuma nende tingimustest (art 22 lg 2). Kui välismaal elav Eesti kodanik soovib, et tema pärimine toimuks Eesti õiguse järgi, tasub õigusselguse huvides see valik testamendis või pärimislepingus sõnaselgelt kirja panna. Samamoodi võib Eestis elav teise riigi kodanik valida oma kodakondsusriigi õiguse.

Eesti õiguse valimine ei tähenda iseenesest, et pärimismenetlus toimub Eestis. Kui pärandaja on valinud mõne liikmesriigi õiguse, võivad puudutatud isikud aga kokku leppida, et pärimisasja lahendavad selle riigi kohtud (art 5).

Miks see on oluline: näiteks sundosa

Pärimisele kohaldatav õigus määrab muu hulgas, kui suure osa oma varast võib pärandaja vabalt pärandada ja kellel on õigus sundosale (art 23 lg 2 p h). Eesti õiguses saavad sundosa nõuda pärandaja seadusjärgsed pärijad (alanejad sugulased, vanemad, abikaasa) ja registreeritud elukaaslane, kelle pärandaja jättis testamendi või pärimislepinguga pärandist ilma või kelle osa ta vähendas, kuid üksnes siis, kui pärandajal oli surma hetkel nende suhtes kehtiv ülalpidamiskohustus (pärimisseaduse § 104 lg 1 ja 1¹). Sundosa on pool seadusjärgse pärandiosa väärtusest ja see on rahanõue (PärS § 104 lg 5, § 105 lg 1).

Soome pärimisseaduse järgi on sundosa (lakiosa) õigus pärandaja alanejatel sugulastel ning lapsendatutel ja nende järglastel ning see on pool seadusjärgse pärandiosa väärtusest (perintökaari 7. ptk 1 §). Ülalpidamiskohustust seal tingimuseks ei seata. Kui Soomes elanud pärandaja jättis testamendiga kogu vara elukaaslasele, võivad tema täiskasvanud lapsed Soome õiguse järgi nõuda sundosa. Eesti õiguse järgi saaksid nad seda üldjuhul teha üksnes siis, kui pärandajal oli nende suhtes ülalpidamiskohustus.

Seega võib sama testament anda eri riigi õiguse järgi erineva tulemuse.

Kus pärimismenetlus käib ja mida teeb Eesti notar

Eestis viib pärimismenetluse läbi notar. Eesti notar on pädev, kui pärimismääruse järgi tuleb pärimismenetlus läbi viia Eestis (PärS § 165 lg 3¹). Kui pärandaja alaline elukoht ei olnud liikmesriigis, võib pärimisasi tervikuna kuuluda lahendamisele Eestis, kui pärandvara asub Eestis ja pärandaja oli surma hetkel Eesti kodanik. Varasemale alalisele elukohale Eestis saab tugineda alles siis, kui ühelgi liikmesriigil ei ole pädevust kodakondsuse alusel, ja üksnes juhul, kui elukoha muutumisest ei ole pöördumise ajaks möödunud üle viie aasta (art 10 lg 1). Kui ka need eeldused ei ole täidetud, saab Eestis otsustada üksnes Eestis asuva vara üle (art 10 lg 2).

Kui pärimisele kohaldatava õiguse järgi tehakse pärandi vastuvõtmise või sellest loobumise avaldus kohtule, võib teises liikmesriigis elav pärija teha selle ka oma elukohariigi kohtus, kui selle riigi õigus selliseid avaldusi võimaldab (art 13).

Kui pärimisele kohaldub Eesti õigus, on pärandist loobumise tähtaeg kolm kuud alates hetkest, kui pärija saab teada või peab teada saama pärandaja surmast ja oma pärimisõigusest (PärS § 119 lg 1). Loobumise avalduse võib tõestada iga Eesti notar (PärS § 165 lg 5).

Euroopa pärimistunnistus aitab tõendada õigusi teises riigis

Kui pärija peab oma õigusi tõendama teises liikmesriigis, näiteks pangas või kinnisvararegistris, saab ta taotleda Euroopa pärimistunnistust (art 62 ja 63). Eestis tõestab selle notar (PärS § 171 lg 1¹). Tunnistusel on õiguslik toime kõigis määrusega seotud liikmesriikides ilma erimenetluseta ning eeldatakse, et selles kirjas olevad asjaolud vastavad tegelikkusele (art 69 lg 1 ja 2). Tunnistuse kasutamine ei ole kohustuslik ja see ei asenda riigisisest pärimistunnistust (art 62 lg 2 ja 3).

Kaks praktilist detaili: tunnistuse tõestatud koopia kehtib üldjuhul kuus kuud, põhjendatud erandjuhtudel võib välja andnud asutus määrata pikema kehtivusaja. Seejärel tuleb taotleda kehtivuse pikendamist või uut koopiat (art 70 lg 3). Kinnistusraamatusse või muusse registrisse kandmise nõuded määrab registri riigi õigus (art 1 lg 2 p l).

Mida pärimismäärus ei lahenda

  • Makse. Määrust ei kohaldata maksuasjadele (art 1 lg 1), seega tuleb pärandi maksustamine iga riigi puhul eraldi läbi mõelda.
  • Abikaasade varasuhet. Abikaasade varasuhtega seotud küsimused on määruse kohaldamisalast välja jäetud (art 1 lg 2 p d). Enne pärandi jagamist tuleb sageli kindlaks teha, milline osa varast kuulus üleelanud abikaasale.
  • Taani ja Iirimaa olukorda. Määrus ei ole nende riikide suhtes siduv (põhjendused 82 ja 83), mistõttu sealsed asutused lähtuvad oma reeglitest.

Kui pärandaja elukoht on vaidluse all

Alalise elukoha üle võib tekkida vaidlus, kui pärandaja elas vaheldumisi mitmes riigis või suri välismaal viibides. Siis otsustavad tõendid. Riigikohus on pärimisasjas, kus pärandaja suri enne pärimismääruse kohaldamise algust, leidnud, et pärandaja viimase elukoha selgitamiseks saab nõuda tõendeid välismaal viibimise asjaolude kohta, näiteks hotellibroneeringut või üürikokkulepet, ning ära kuulata naabrid ja äripartnerid (RK 3-2-1-13-16, p 12). Kuigi selles asjas kohaldati Eesti seaduse elukoha mõistet, on samad tõendid olulised ka alalise elukoha hindamisel.

Mida saate juba täna teha

  1. Hinnake, millises riigis on praegu teie elu keskpunkt ja kas see võib lähiaastatel muutuda.
  2. Kui elate välismaal või teil on mitu kodakondsust, kaaluge testamendis või pärimislepingus kohaldatava õiguse sõnaselget valikut.
  3. Pange kirja, millises riigis asuvad teie kinnisvara, pangakontod ja osalused.
  4. Abielus olles selgitage välja, milline varasuhe teie abielule kehtib.
  5. Pärijana selgitage enne avalduste esitamist välja, millise riigi asutus on pädev, ja jälgige tähtaegu.

Piiriülese pärimise korral ei ole küsimus ainult selles, kes pärib, vaid ka selles, millise riigi reeglid seda otsustavad. Selle saab enamasti ette ära korraldada.

Autor: vandeadvokaat Olavi-Jüri Luik

Allikad:

Lisa kommentaar

Email again: