Eluline näide: Kaja ja Andres - Kaja ja Andres olid abielus ligi 20 aastat. Neil sündis ühine laps ning Kaja jäi töölt koju, et last kasvatada ja hiljem ka koduseid majapidamistöid teha. Aja jooksul Kaja tervis halvenes – tekkinud liigesehaigus ei võimalda tal enam täiskohaga töötada. Kui abielu lahutatakse, leiab Andres, et nüüd on nad võrdsed – kumbki vaadaku oma elu ise edasi. Kaja aga tunneb, et vajab toetust – ta ei saa haiguse tõttu töötada ja pensionile jäämiseni on veel aastaid. Kas tal on õigus küsida elatist endiselt abikaasalt?
1. Millal on endisel abikaasal õigus elatisele?
Perekonnaseaduse (PKS) § 73 alusel on lahutatud abikaasal õigus nõuda elatist teiselt lahutatud abikaasalt, kui ta ei suuda oma vanuse või terviseseisundi tõttu pärast lahutust ise enda ülalpidamise eest hoolitseda ja see vajadus oli olemas juba abielu lahutamise ajal.
2. Tervise tõttu töötamine ei ole alati võimalik
Kui inimene on osaliselt või täielikult töövõimetu ja ei suuda selle tõttu sissetulekut teenida, võib tal olla õigus elatisele. See ei tähenda, et ainuüksi töövõimekaotuse protsent annab õiguse – oluline on tuvastada, et ta tõesti ei suuda töötada ega elada oma vara või säästude toel.
3. Kas hoolitsemine puudega lapse eest on aluseks elatise saamiseks?
Kui vanem hooldab täisealist puudega last, ei saa ta ainuüksi selle tõttu nõuda eksabikaasalt elatist. Perekonnaseaduse § 73 alusel arvestatakse ainult abivajadust, mis tuleneb vanusest või terviseseisundist. Ent lapse hooldusega seotud kulusid saab arvestada lapse enda elatise arvestamisel.
4. Mis ajahetk on otsustav?
Oluline on, et abivajadus peab olemas olema abielu lahutamise hetkel. Kui abivajadus tekib alles pärast lahutust, siis elatise nõude esitamine endise abikaasa vastu ei ole seaduslikult põhjendatud.
5. Kuidas esitada nõuet?
Elatise nõue esitatakse hagiavaldusega kohtule. Koos hagiga tuleb esitada tõendid abivajaduse kohta – arstitõendid, töövõime hindamise aktid, sissetulekute puudumise tõend, ülalpidamiseks vajalike kulude eelarve.
6. Kui palju ja kui kauaks?
Kohus määrab elatise vastavalt tegelikule vajadusele ja eksabikaasa maksevõimele. Elatis ei ole tähtajatu – selle maksmise kohustus kestab, kuni abivajadus kaob, näiteks paraneb tervis või inimene jõuab pensioniikka.
7. Riigikohtu praktika
Näiteks kohtuasjas nr 3-2-1-153-15 leidis Riigikohus, et endine abikaasa, kes oli osaliselt töövõimetu ja hooldas puudega täisealist last, ei saanud automaatselt elatist – kohus pidi hindama, kas tema terviseseisund päriselt välistas töötamise ning kas tema sissetulekud ja säästud olid piisavad.
8. Kas kokkulepe on võimalik?
Jah. Endised abikaasad võivad sõlmida omavahelise kokkuleppe elatise maksmise kohta. Selle võib notariaalselt kinnitada, et tagada kokkuleppe täitmine.
Kokkuvõte
Elatis endisele abikaasale ei ole automaatne õigus, vaid vajab tõendamist. See on mõeldud eelkõige neile, kes ei saa tervislikel või vanuselistel põhjustel töötada ning kelle abivajadus eksisteeris juba abielu lahutamise ajal. Kohtule tuleb esitada selged tõendid ning samas tuleb näidata, et teine pool on võimeline toetust andma.