Lapsendamine on elumuutev ja oluline otsus, mis loob lapsele võimaluse kasvada turvalises ja toetavas keskkonnas, kui tema enda päritoluperes seda võimalust pole. Käesolev blogipostitus aitab anda ülevaate, kuidas Eestis lapsendamine toimub ning millega lapsendamise korral arvestama peab.
Mis on lapsendamine ja kuidas see toimub?
Lapsendamine on õiguslik protsess, mille tulemusel saavad lapsendaja ja lapsendatu samad õigused ja kohustused nagu bioloogilise lapse sünnil. Eestis reguleerib lapsendamist perekonnaseadus ning protsess on tingimusteta, tähtajatu ja pöördumatu. Lapsendamist ei saa tühistada ning selle kehtetuks tunnistamise alused on väga piiratud.
Lapsendamine toimub üksnes lapse huvidest lähtudes. Lapsendamise otsustab kohus lapsendaja avalduse alusel ning protsessi korraldab ja nõustab Sotsiaalkindlustusamet. Tähtis on välja selgitada ka lapse enda arvamus ja soovid.
Kes saab lapsendada?
Eestis võib lapsendada vähemalt 25-aastane täieliku teovõimega inimene. Erandjuhtudel võib kohus lubada lapsendamist ka vähemalt 18-aastasel, näiteks oma abikaasa lapse lapsendamisel. Lapsendada võivad nii abielus paarid kui ka vallalised isikud. Kui lapsendajaks soovib olla abielus inimene üksinda, võib see toimuda juhul, kui teine abikaasa on piiratud teovõimega või kui lapsendatakse teise abikaasa last.
Lapsendamise protsessi sammud
Lapsendamise protsess koosneb mitmest etapist, mille eesmärk on tagada nii lapse kui ka lapsendajate valmisolek ja sobivus:
- Esmakohtumine SKA spetsialistiga – tutvumine ja esmase info vahetamine.
- Avaldus ja motivatsioonikiri – dokumentide esitamine ja lapsendamiseks valmisoleku kirjeldamine.
- Kodukülastus ja pereuuring – hinnatakse elamistingimusi ja valmisolekut lapse kasvatamiseks.
- PRIDE eelkoolitus – põhjalik koolitus, mis kestab 4-6 kuud ja hõlmab erinevaid lapse kasvatamisega seotud teemasid.
- Kohtuotsus – kohus langetab otsuse lapsendamise kohta.
- Pereregistri muudatused – lapsendajad kantakse lapse sünniaktile lapse vanematena.
- Dokumentide ja ravikindlustuse vormistamine – vormistatakse vajalikud dokumendid lapsele (ID-kaart, pass, ravikindlustus).
- Peretoetuste ja hüvitiste taotlemine – riiklikud toetused ja lapsendamispuhkus.
Protsess kestab tavaliselt 8-10 kuud, kuid sobiva lapse ja vanemate kokkuviimine võib võtta ka oluliselt kauem aega.
Tugiteenused lapsendajatele
Lapsendajatele pakutakse erinevaid tugiteenuseid nagu psühholoogiline nõustamine, grupinõustamine, mentorlus ja peretoe teenus. Teenuseid võib kasutada juba enne lapse perre saabumist ja samuti igas järgnevas lapse eluetapis.
Rahvusvaheline lapsendamine
Rahvusvaheline lapsendamine tähendab, et laps asub püsivalt elama teise riiki. Eestis on rahvusvaheline lapsendamine lubatud ainult juhul, kui lapse vajadusi ei ole võimalik riigisiseselt piisavalt rahuldada. Sellise lapsendamise otsustamiseks on vajalik Sotsiaalkindlustusameti juurde loodud rahvusvahelise lapsendamise komisjoni nõusolek.
Lapsendajapuhkus ja hüvitised
Lapsendamisel on õigus saada kuni 70 kalendripäeva ulatuses lapsendajapuhkust. Selle aja jooksul makstakse lapsendajale hüvitist, mis sõltub eelneva aasta sissetulekust. Hüvitise eesmärk on võimaldada perel rahulikult kohaneda ning seada sisse esmased elukorralduslikud küsimused.
Kokkuvõte
Lapsendamine on hoolikalt reguleeritud protsess, mille eesmärk on tagada lapse heaolu ja perekonna valmisolek uue liikme vastuvõtmiseks. Kuigi protsess võib olla pikk ja kohati keeruline, on see hädavajalik samm, et luua lapsele turvaline ja toetav keskkond. Eestis toetab ja nõustab lapsendajaid sellel teekonnal Sotsiaalkindlustusamet, pakkudes ka vajalikke tugiteenuseid.