Milline kohus on pädev asja lahendama?

Rahvusvaheliste perekonnaõiguslike vaidluste lahendamisel on keskne kriteerium lapse harilik viibimiskoht. Euroopa Liidus kehtiva Brüssel II bis määruse kohaselt on pädev lapse asjades (sh hooldusõigus) selle liikmesriigi kohus, kus on lapse alaline ehk harilik viibimiskoht hagi esitamise ajal.

Oluline on mõista, et harilik viibimiskoht ei võrdu tingimata lapse registreeritud elukohaga ega vanema elukohaga. Euroopa Kohus on korduvalt selgitanud, et tegemist on faktilise olukorraga, mis peegeldab lapse reaalset sotsiaalset ja perekondlikku integratsiooni.

Mis asi on „harilik viibimiskoht“?

Harilik viibimiskoht tähendab riiki, kus laps päriselt ja püsivalt elab ning mille ühiskonda ta on integreerunud – kus tal on sõbrad, kool või lasteaed, keeleoskus, huviringid ja igapäevaelu.

See ei tähenda rahvastikuregistrisse kantud aadressi ega alati vanema elukohta. See ei tähenda ka riiki, kus laps viibib ajutiselt – näiteks suvevaheajal või vanaema juures.

Mille järgi harilikku viibimiskohta määrata?

Hariliku viibimiskoha määratlemisel tuleb kohtul hinnata kõiki juhtumi konkreetseid asjaolusid, sealhulgas:

• lapse tegelikku viibimist riigis ning selle kestust ja korrapärasust;
• lapse elukoha stabiilsust;
• perekonna kolimise põhjuseid ja tingimusi;
• lapse sotsiaalset olukorda ja integreerumist (keeleoskus, kool, lasteaed, huviringid, sõbrad, perekond);
• lapse kodakondsust;
• lapse perekondlikke ja sotsiaalseid sidemeid konkreetse riigiga.

Elulised näited:

• Laura (7) elab Eestis, aga ema viib ta koos endaga Soome elama. Nad üürivad korteri, Laura läheb Soomes kooli, ema töötab. Kui isa pöördub kohtusse Eestis, võib kohus otsustada, et hooldusõiguse vaidlus tuleb lahendada Soome kohtus, sest laps on seal kohanenud.
• Markus (1) sündis Prantsusmaal, kus ta on elanud koos emaga alates sünnist. Isa elab Eestis ja väidab, et ema oleks pidanud lapse tagasi Eestisse tooma. Kohus võib otsustada, et lapse elukoht on Prantsusmaal, sest seal ta sündis ja kasvas – isegi kui vanemad olid varem koos Eestis elanud.
• Kevin (5) viibib suvevaheajal Hispaanias vanaema juures. Kui vaidlus tekib Kevini Hispaanias viibimise ajal, siis tema harilik viibimiskoht on endiselt Eestis, kui ta seal elab ja koolis käib.

Kuidas kohtud pädevusküsimust lahendavad?

Kohtualluvuse kindlakstegemisel ei tohi tugineda üksnes lapse füüsilisele kohalolekule teatud riigis, vaid tuleb hinnata, kas see viibimine on ajutine või viitab see elukeskme muutumisele. Kui lapse viibimine riigis on ajutine, võib pädevus jääda varasemasse elukohariiki.

Erandjuhtudel, kui harilikku viibimiskohta ei saa kindlaks määrata (nt laps liigub pidevalt või elab eri riikides vaheldumisi), võib kohtualluvuse määratleda selle liikmesriigi järgi, kus laps parasjagu viibib, nagu sätestab Brüssel II bis määruse artikkel 13.

Kui tegemist on olukorraga, kus üks vanem viib lapse ilma teise vanema nõusolekuta teise riiki (nt lapserööv), tuleb appi Haagi 1980. aasta konventsioon, mille eesmärk on lapse kiire tagastamine tema harilikku viibimiskohta. Samuti kohaldub Haagi 1996. aasta konventsioon, mis reguleerib lapse kaitset ja vanemlikku vastutust.

Kohus peab alati lähtuma lapse parimatest huvidest. Kohtualluvuse määramisel peab kohus tagama, et hooldusõiguse küsimust lahendaks see kohus, kes suudab ja saab arvesse võtta lapse tegelikku elu- ja arengukeskkonda.

Kokkuvõtteks

Rahvusvahelistes peredes lahendab lapse hooldusõiguse vaidlust selle riigi kohus, kus on lapse harilik viibimiskoht. Selle määratlemisel hinnatakse lapse sidemeid konkreetse riigiga, mitte pelgalt juriidilist elukohta. Vajadusel rakenduvad rahvusvahelised konventsioonid, eelkõige Haagi ja EL-i õigus, alati lapse parimaid huve silmas pidades.

Kui sul on konkreetne olukord või kahtlus, milline riik peaks asja lahendama, tasub kindlasti pöörduda juristi poole. Iga juhtum on erinev ja ainulaadne ning varajane nõu aitab vältida suuri probleeme.