2024. aasta aprillis tegi Riigikohus otsuse, milles selgitas vanema ülalpidamiskohustust täisealise lapse puhul, kes õpib välismaal. Kõnealune teema on oluline lapse hariduse ja ülalpidamise kontekstis. Viidatud lahendis käsitleti vaidlust, kus täisealine laps nõudis vanemalt elatist, et katta kõrgemad kulud, mis on seotud tema välismaal õppimisega. Riigikohus otsustas, et vanemal on kohustus kanda lapse välismaal õppimisega seotud kulud, kui vanema majanduslik olukord seda võimaldab, isegi kui Eestis oleks võimalik sama haridust omandada madalamate kuludega.
Perekonnaseaduse kohased ülalpidamiskohustused
Perekonnaseadus (PKS) kohustab vanemaid ülal pidama täisealist last, kes omandab haridust — olgu siis põhi-, kesk- või kõrgharidust või kutseõpet. Ülalpidamise kohustus kehtib kuni 21. eluaastani, kuid see ei ole automaatne. Kohtuasjas, mille Riigikohus lahendas, tekkis vaidlus selle üle, kas täisealine laps, kes valis õppimise välisriigis, saab vanemalt nõuda kõrgemate kulude katmist, kui Eestis oleks võimalik õppida soodsamalt.
Kohtuasjas arutati, kas lapse otsus minna välismaale õppima, kuigi Eestis oleks olnud sama eriala õppimisega seotud kulud madalamad, annab talle õiguse nõuda kõiki välismaal õppimisega kaasnevaid kulusid. Lapse argument oli, et välisriigis õppides on talle võimalus saada kvaliteetsem haridus, mis vastab tema võimetele ja ootustele.
Kohtu seisukoht ja selle põhjendused
Riigikohus otsustas, et kui laps asub õppima välisriigi kõrgkooli, mis on kooskõlas tema võimete ja soovidega, on vanemal kohustus kanda kõrgemad ülalpidamiskulud, kui tema majanduslik olukord seda võimaldab. Ehkki Eestis oleks võimalik samal erialal õppida tasuta või odavamalt, ei saa vanem jätta ülalpidamiskohustust rahuldamata, kui lapse haridusvalik on tema võimetele ja ambitsioonidele sobiv. Kohtus selgitati, et isegi kui haridust on võimalik omandada Eestis odavamalt, ei tohi vanem alahinnata oma lapse hariduse ja tuleviku kujundamise õigust.
Kohtuasjas oli laps valinud õppimise New Yorgis prestiižikas ülikoolis, mis oli maailmas 35. kohal, samas kui Tartu Ülikool oli sellel pingereas 285. kohal. Kohtud nõustusid, et kuna lapse hariduse omandamise valik vastas tema võimetele, olid ka kõrgemad õppemaksu ja elamiskulud põhjendatud.
Vanema majanduslik seisund ja ülalpidamise ulatus
Oluline oli ka vanema majanduslik olukord. Riigikohus rõhutas, et kui vanem on võimeline andma oma täisealisele lapsele ülalpidamist, tuleb tal kanda ka lapse välismaal õppimisega seotud mõistlikud kulud. Seda juhul, kui vanema majanduslik seisund seda võimaldab. Kui vanem keeldub ülalpidamiskohustusest, tuleb tal seda tõendada, mis tähendab, et kui vanem ei ole oma majanduslikku olukorda usaldusväärselt tõendanud, jääb tal ikkagi kohustus katta kõik mõistlikud kulud, mis on seotud lapse haridusega.
Kohtus esitatud tõendite kohaselt olid hagejal Ameerikas õppimise kulud kokku 40 736 USA dollarit aastas, mis sisaldas õppemaksu, eluaset, toitu ja tervisekindlustust. Tõenditest selgus, et eluasemekulud Saksamaal olid samuti võrreldavad, kuigi need olid väiksemad kui Ameerikas.
Õiguslikud tagajärjed ja laste õigused
Riigikohus tuletas meelde, et vanema ülalpidamiskohustus ei lõpe siis, kui laps valib kallima haridusteed välismaal, kui see haridus on kooskõlas tema potentsiaaliga. Vanemal on kohustus toetada oma lapse haridust, arvestades lapse vajadusi ja valikuid, aga ka vanema majanduslikke võimalusi. Kohtud on selgitanud, et ükski vanem ei tohiks olla majanduslikult ülekoormatud, kuid ülalpidamiskohustus ei lõpe alati lapse täisealiseks saamisega.
Kokkuvõte
Riigikohtu otsus selgitab, et vanema ülalpidamiskohustus säilib ka täisealiseks saanud lapse puhul, kui laps omandab haridust, mis vastab lapse ootustele ja võimetele. Lapse hariduse valik ei pea olema odav ega toimuma just Eestis. Vanemal on kohustus, kui tal on vastav majanduslik võimekus, katta oma täisealise lapse õppimisega seotud mõistlikud kulud.